Kui naisi kutsutakse haigekassa korraldatud kampaaniatega nii rinna- kui ka emakakaelavähi kontrolli, siis praegu toimuv kodanikualgatuslik kampaania ärgitab mehi oma tervist kontrollima.
Mehi oodatakse eesnäärmevähi kontrolli
25. veebruar 2014, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanikualgatuslik sotsiaalkampaania püüab läbi isiklike lugude jutustamise pöörata suuremat tähelepanu meeste soospetsiifilise vähkkasvaja – eesnäärmevähi varajase kontrolli vajadusele, teatasid kampaania korraldajad.
Kampaania ühe partneri Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearsti Margus Punabi sõnul on Eestis aastas eesnäärmevähi haiguse juhte rohkem kui rinnavähki ja emakakaelavähki kokku. «Meil on eesnäärmevähi osas vägagi tõsine epidemioloogiline situatsioon, aga Eesti mees ei lähe arsti juurde - mehe ühe visiidi vastu külastab naine arsti 1,7 korda,» selgitas Punab. Arsti sõnul on eesnäärmevähk korrigeeritav haigus ja üheks võrdlemisi tõhusaks varajases staadiumis vähi avastamise võimaluseks on PSA-test. «Ka eesnäärmevähi eksperdid üle maailma kinnitavad, et esmane PSA testimine 40. eluaastates meestel aitab hinnata nende hilisemat riski haigestuda eesnäärmevähki,» lisas dr Punab.
Sotsiaalkampaania algataja ja Movember Eesti liikumise eestvedaja Sten Skolimowski sõnul on kampaania peamiseks eesmärgiks eesnäärmevähi surmade suure kasvu peatamine Eestis ja teadlikkuse tõstmine kontrolli vajaduseks. «Korraldame movembrit Eestis 3. aastat ja tänaseks on ka meie enda teadlikkus Eesti meeste terviseriskidest oluliselt tõusnud. Samas näeme, et meie mehed või nende lähedased ei tea eesnäärmevähist, sellesse haigestumise riskidest või varajase kontrolli vajadusest ning võimalustest piisavalt,» selgitas Skolimowski.
Eesnäärmevähk on arenenud maailmas ja ka Eestis meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja. Eesti meeste suremus eesnäärmevähki on Euroopas esimesel kohal. Kokku haigestub üle 15% Eesti meestest ja vanusega haigestumus kasvab.
Eesnäärmevähki haigestumisel on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt kaks kuni neli korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.