Lähedased otsisid haiglas lebanud meest politseiga taga

Mustamäe kiirabihaigla erakorralise meditsiini osakond. Illustratiivne foto. Foto: Priit Simson

Jurist ja õppejõud Heli Raidve on šokis – tema sugulase leidmiseks korraldas politsei koos vabatahtlikega operatsiooni, ent lähedane lebas Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH), kust mingit informatsiooni politseile esialgu ei edastatud.

Gallup

 

 

Küsitluses on osalenud  inimest

«Ma olen leebelt öeldes hämmingus ja saan ka ise aru, et hakkan muutuma väga kurjaks,» kirjutab Heli Raidve oma Facebooki lehel.

Tema sugulane 78-aastane Jaan läks möödunud pühapäeva õhtul (23.02) tavapärasele jalutuskäigule. Kui mees kahe tunni pärast koju ei tulnud, alustasid lähedased otsinguid.

Umbes kella 20 paiku helistasid lähedased läbi ka haiglad. «Küsimustele, kas on toodud inimene, kes ütles oma nimeks Jaan või kas on toodud keegi tuvastamatu dokumentideta mees, oli igalt poolt vastus ei,» kirjutas Raidve.

Politsei sai teate 23. veebruaril kella 21.15 ajal, et Tallinnas Nõmmel on kella 16.30 ajal läinud välja jalutama 78-aastane Jaan, kes ei ole koju tagasi tulnud.

«Lähedaste sõnul olid nad uurinud erinevatelt haiglatelt, kas mees võib viibida seal. Politseile kinnitasid lähedased, et haiglas Jaan ei viibinud,» kinnitas Põhja prefektuuri operatiivjuht Urmas Tuisk.

Sama päeva hilisõhtul kontrollisid politseinikud koos jäljekoeraga Nõmme erinevaid piirkondi ning olid pidevas telefoniühenduses mehe tütrega, kinnitas Tuisk. Kuna Jaanil ei olnud kaasas mobiiltelefoni, ei saanud mehe asukoha tuvastamisel kaasa aidata ka positsioneerimine, lisas ta.

Lähedane: mees sattus haiglasse pühapäeval

«Kell 21 hakkasid lähedased ja nende sõbrad kammima läbi metsa, kus Jaan jalutamas käis. Öösel toimusid mitmed kõned PERHi, et äkki on muutusi ja äkki on keegi toodud. Ei miskit,» tunnistas Raidve.

24. veebruari hommikul kella 8.30 ajal kogunesid vabatahtlikud ja politseinikud koos koertega Nõmmele ning üheskoos alustati taas otsingutega.

«Muu hulgas võttis politsei ühendust ka Tallinna erinevate haiglate ja teiste hoolekandeasutustega, et uurida, kas mees võib viibida seal. Politseile laekunud info seda, et Jaan või keegi teine tundmatu  meesterahvas haiglaravil oli, seda aga ei kinnitanud,» tõdes Tuisk.

Teade Jaani kadumisest edastati ka meediale. 24. veebruari õhtul kella 20 ajal Jaani otsimine lõpetati.

«Pidevalt küsisime ka PERHist, et kas ehk on keegi leitud ja toodud või on neil keegi tuvastamatu. Ikka ei,» meenutas Raidve.

Teisipäeva hommikul tuli tema sõnul aga informatsioon, et Jaan asub ikkagi PERHis.

«25. veebruari varahommikul kella 3 ajal sai politsei infot, et kadunud Jaan võib olla PERHis meedikute hoole all. Pärast kontrollimist saime selle kohta ka kinnituse,» kinnitas ka Tuisk.

Raidve sõnul oli Jaanile tehtud operatsioon ning tema seisund oli raske. Siis selgus Raidve sõnul, et Jaan toodi kiirabiga haiglasse juba pühapäeva õhtul.

Haigla: infot küsiti vaid isikustatud kujul

«Ühe info kohaselt suutis ta öelda oma eesnime Jaan, teise info kohaselt oli tuues kontaktitu ja dokumentideta. Aga vastuvõtu dokumentidest nähtuv fakt on see, et kiirabile tehti väljakutse peale poolt kuut ja Jaan oli PERHis sees juba pühapäeva õhtul kella 18 paiku,» kinnitas Raidve.

Ka politsei päringule isikukirjeldusega sobiva patsiendi osas vastas PERH Raidve sõnul eitavalt, mistõttu politsei kuulutas Jaani tagaotsitavaks ja palus avalikult inimeste abi.«Ehk siis vabariigi aastapäeval tegid mitukümmend inimest metsa ja kogu laiendatud piirkonda läbi kammides ränka tööd lootusega leida ja päästa üks inimene,» on Raidve pettunud, et haiglast informatsiooni ei saadud.

Ta küsib, miks ei liigu haiglast info politseini.

«Nimetatud patsiendi tõi kiirabi haiglasse tundmatu mehena. Lähtuvalt tema tervislikust seisundist vajas patsient edasist haiglaravi. Patsiendile tehti erakorraline operatsioon ja ta viibib praegu intensiivravi osakonnas,» kinnitas PERHi erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Vassili Novak.

Päringuid, kus otsitakse haiglasse toodud lähedasi, tuleb tema sõnul haigla infotelefonidele iga päev. «Haigla töötajad, kes neile päringutele vastavad, näevad andmeid kõigi erakorralise meditsiini keskusesse pöördunud või toodud patsientide kohta, ka infot tundmatute isikute kohta,» lisas Novak.

23. veebruari õhtul küsisid patsiendi sugulased telefoni teel mitmel korral infot, kas nende lähedane on haiglasse toodud, kinnitas ta. «Infot küsiti isikustatud kujul ehk meie töötajad otsisid infosüsteemist isikut nii nime kui ka isikukoodi järgi,» nentis Novak.

24. veebruaril pöördus ka politsei haiglasse esmalt isikustatud päringuga, kinnitas doktor. «Kui õhtul küsiti andmeid ka haiglasse toodud tundmatute kohta, seostati juhtunu eelmisel päeval haiglasse toodud tundmatu mehega,» lisas Novak.

Haiglal ei ole kohustust teavitada

Politsei ja haiglad teevad iga päev koostööd, ütles Tuisk. «Kuigi infovahetus ei ole paberiga reguleeritud, ei takista see meil tavapäraselt vajalikku informatsiooni saada.  Kuigi reeglina ei ole haiglal kohustust teavitada politseid isikust, kes on vajanud meedikute abi, on siin  mõned erandid,» tõi ta välja. Näiteks on haiglal kohustus teavitada politseid siis, kui inimene on sattunud haiglasse mingi õnnetuse tagajärjel (kas liiklusõnnetus, tööõnnetus jms), kui inimese surma asjaolud on teadmata või kui kannatanu vigastused viitavad kuriteole. Samuti psüühikahäiretega inimese omavolilise lahkumise kohta terviseasutusest. Nimetatud puhkudel on teavitus politseini üldjuhul ka laekunud.

«Reeglina on nii, et kui politseile teatatakse lähedase kadumisest, uurime enne ametlikku otsingu alustamist ka omastelt, kas nad on uurinud haiglatest kadunu kohta,» lisas Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich. «Teeme seda ka ise, kui otsinguid on alustatud. Haigla ei pruugi meile teatada teadmata isikust, kes neile tuuakse, seda enam, kui ei olda kursis, kas isik on ametlikult ka politsei poolt tagaotsitav,» lisas Uldrich.

Raidve sõnul on vanem mees endiselt raskes seisundis ning lähedased plaanivad haiglale ametliku kaebuse esitada.