Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2311135t1h5b76.jpg)
Kuigi peseme hambaid pasta ja moodsa harjaga ning kasutame hambaniiti, esinevad meie suudes samasugused probleemid kui 10. sajandil elanud inimestel.
Šveitsi Zürichi ülikooli teadlane Christina Warinner kogus hambakivi keskaegsetelt Saksa kalmistutelt leitud luustikelt ning leidis, et tolleaegsete inimeste suu olukord polnud kiita – hambad olid kaetud hambakiviga ja paljudel olid lõualuudes põletik, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Üllataval kombel elutsesid keskaegsete inimeste suus samad bakterid, keda võib leida tänapäeva inimeste hambakaapest ning mikroobid, mis igemepõletikke põhjustavad. Praegu parodontiiti tekitav mikroob Tannerella forsythia oli olemas kõikides vanades hambakiviproovides, mis pärinesid lõualuupõletiku tunnustega koljudelt.