Kiilaspäisusega ei pea ilmtingimata leppima

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meestüüpi kiilaspäisuse kujunemine.
Meestüüpi kiilaspäisuse kujunemine. Illustratsioon: Pm

Mehed tunnevad sageli piinlikkust juba noores eas algava juuste hõrenemise pärast – kuigi juuksetuse põhjused pole tänini päris selged, on hormoonidest tingitud kiilaspäisuse vastu olemas nüüdisaegne ravi.

Inimese peas on ligikaudu 100 000 juuksekarva ning normaalselt langeb iga päev välja umbes sada, sama palju kasvab neid ka juurde. Kui karvakadu ületab juurdekasvu, tekib juuste hõrenemine.

Juuksetuks võivad jääda nii naised kui mehed, kuid märksa sagedamini tabab mure siiski viimaseid. Terviseportaali Inimene andmetel esineb neljandikul meestest kiilaspäisust juba 30. eluaastates, kaks kolmandikku on 60-aastasena hõredamate juustega või kiilaspäised.

Pärilikkus on ülehinnatud

Levinud arusaam, et meeste kiilaspäisus on üksnes pärilik, võib olla ekslik. «Oma patsientide peal näen, et umbes 50 protsendil geneetilist komponenti ei ole. Vähemalt me ei leia seda lähisugulastelt,» lausus Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht Margus Punab.

Kahtlemata on osal geneetiline komponent olemas ning arvatavasti tuleb mõju nii ema kui ka isa poolelt. «Nagu enamik pärilikke haigusi, ei ole tegemist ühe geeniga, vaid suure tõenäosusega erinevate geenide koosmõjuga,» täpsustas meestearst.

Erinevate uuringute andmetel on 90 protsendil juhtudest meestüüpi juuksekadu seotud meessuguhormooni dihüdrotestosterooni tavalisest kõrgema tasemega. Kui dihüdrotestosterooni tase on organismis liiga kõrge, avaldab see toimet teatud juustepiirkonna karvanääpsudele, aga ka eesnäärmele.

Androgeenidest tingitud juuksetust nimetatakse meestüüpi kiilaspäisuseks, millele on iseloomulik, et juuste väljalangemine algab oimupiirkonnast ning liigub edasi kuklapiirkonda, kuni paljad alad pealael ühinevad. Kuigi meestüüpi juuksekadu ei peeta üldjuhul haiguseks, otsitakse kosmeetilisele probleemile abi ka meestearsti juurest.

«Praegu on meestüüpi kiilaspäisuse kõige tõhusam ravi maailmas just hormoonravi. Meil on võimalik dihüdrotestosterooni taset mõjutada,» ütles Punab.

Selgitamaks, kas juuksekadu põhjustab dihüdrotestosterooni liiga kõrge tase, viiakse läbi hormoonuuringud. Aastas käib kiilaspäisuse murega Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliinikus vastuvõtul enam kui sada patsienti. Kiilaspäisuse uuring maksab koos arsti visiidiga 75 eurot.

«Esiteks tuleb vaadata, kas hormoonitase on kõrgem – seda on võimalik hinnata hormoon­analüüsi tulemuse järgi. Samuti saab hormoonitaseme alusel prognoosida, kui edukas ravi võib olla,» rääkis Punab.

Kõigile hormoonravi ei sobi. «Me välistame uuringutega selle, et me hormooni osakaalu muutes mehele mingeid teisi muresid juurde ei tekitaks,» selgitas Punab. Patsientidele määratakse ravi, mille abil dihüdrotestosterooni taset allapoole viies karvakasv paraneb.

Ravimiameti sõnul on Eestis meestüüpi juuksekao ehk androgeense alopeetsia raviks saadaval süsteemne ja paikne ravi.

Süsteemse ravimina kasutatakse finasteriidi tablette, mis aeglustavad kiilaspäisuse kujunemise kulgu, ent ravi lõpetamisel taandub tulemus aastaga. «Finasteriid ei toimi juuste kasvu soodustavalt, vaid juuste väljalangemist takistavalt,» rõhutas ameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. Ravimi sagedasemad kõrvaltoimed on seksuaalprobleemid ja viljatus, aga ka depressioon.

Hulgimüüjatelt kogutud müügiandmete järgi eeldab ravimiamet, et sellel näidustusel kasutab finasteriidi iga päev umbes 70 inimest. Tabletid (28 tükki) maksavad üle 40 euro.

Haigekassa andmeil on varasematel aastatel olnud patsiente, kes on ostnud neile retseptiga juuste väljalangemise vastu määratud finasteriidi, umbes sadakond igal aastal: mullu näiteks 92 inimest (retsepte 26 140 euro ulatuses), 2012. aastal 106 inimeset (retsepte 27 743 euro ulatuses) ning veel aasta enne seda 89 inimest (retsepte 25 071 euro ulatuses).

Pihustataval kujul on kasutusel ka ravim minoksidiil, mis stimuleerib erinevalt finasteriidist ka uute juuste kasvamist ning aitab vältida olemasolevate väljalangemist. Karvakasv hakkab paranema kaks kuni neli kuud pärast ravi alustamist. «Selleks et juuste kasv taastuks, on seda vaja pidevalt kasutada,» selgitas Laius. Ravi katkestamisel või lõpetamisel kaob toime aga kolme-nelja kuuga ning juuste väljalangemine algab uuesti. Minoksidiili hind jääb apteekides 30 euro kanti (60 milliliitrit).

Kokkuvõtvalt võib Laiuse hinnangul öelda, et meestüüpi juuksekao ravis ei ole praegu efektiivset ja pikaajalise toimega ravimit.

Punabi sõnul on ravi tulemused siiski head. «Küsimus on selles, mis on väga hea tulemus – kuidas see defineerida. Kui me hormoonuuringute alusel juba esmase valiku ära teeme ja ravi peale läheme, siis nendest ikka julgelt üle 80 protsendi saab selles küsimuses abi,» kinnitas Punab.

Tablettravi tulemusena võivad juuksed ka tagasi kasvada. «Enamikul juhtudel me peatame kiilanemise süvenemise ja paljudel kasvab karv osaliselt tagasi,» rääkis meestearst. «Just kirjutasin ühele mehele uue retsepti välja. Ta jätkab raviga juba kolmandat aastat ning on sellega väga rahul,» tõi Punab näiteks. Selleks et hinnata tabletikuuri tulemust ja mõju, peab esmase ravi pikkus olema minimaalselt kuus kuud.

Paljud lepivad eripäraga

Kõige efektiivsem raviviis on igapäevane tableti sissevõtmine. «Oleme teinud ka perioodilisi ravisid – üks kord aastas on ravikuurid. See on vähem efektiivne, aga mõnel mehel töötab väga hästi,» rääkis Punab.

Ravi on tulemuslikum pigem nende jaoks, kel juuksepiir liigub üles otsmiku poole. Eelkõige sõltub tulemus arsti sõnul hormoonide nivoost. «On teatud piirkonnad kolba peal või juuste alal, mis sellest hormoonist sõltuvad, teised mitte.»

Valdavalt pöörduvad kiilaspäisuse pärast meestearsti juurde nooremad mehed.

«Neid häirib see rohkem. Aga paljudel juhtudel me lihtsalt nõustame, arutame, kus on põhjused, ja on terve rida mehi, kes lepivad oma kehalise eripäraga. Põhiline ongi see, et inimene peab aru saama, millega tal need asjad on seotud, millised on olukorra lahendamise võimalused ja nii püüamegi leida optimaalse käsitluse iga inimese jaoks personaalselt,» sõnas Punab.

Teisi meditsiiniliselt tõestatud meetodeid meeste kiilaspäisuse raviks praegu ei ole. Punab soovitab meestel eelkõige jälgida, et organismis poleks mikroelementide defitsiiti – selle vältimiseks tuleb tarbida rohkem bioaktiivseid aineid, vitamiine. «Apteegis on müügil erinevaid juuksetoonikume, aga neil ei ole siiski tõenduspõhiseid uuringuid taga,» möönis arst, et tulemusi ei saa nende toodete kasutamisel garanteerida.

Juuksekao põhjused

Meestüüpi juustekadu tuleb eristada järgnevatest seisunditest:

•    Meessuguhormoonide liig organismis (hüperandrogenism) – põhjustab kiilanemist naistel. Oluline testosterooni tõus on sageli tingitud polütsüstilisest munasarjade sündroomist.

•    Kilpnäärme üliaktiivsus (hüpertüreoos).

•    Juuste kadu ravimitest tingituna (sagedamini põletiku- ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, A-vitamiin).

•    Krooniline juuste puhkefaas (telogen effluvium). Selle ajutise seisundi korral on palju karvu üheaegselt puhkefaasis, mistõttu väljalangevate juuste arv tundub suur. Esineb seos eelneva raske haiguse, emotsionaalse stressi, aneemia (kehvveresus), kilpnäärme alatalitluse, kiirdieedi, alatoitumise või rauapuudusega.

Allikas: Derma.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles