Gripp nõudis veel ühe inimese elu

Gripihooaeg on lõppenud. Foto: Sille Annuk

Terviseameti kinnitusel suri eelmisel nädalal gripi tõttu veel üks eakas inimene, haigestunute arv kasvab jätkuvalt.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas eelmisel nädalal arstiabi 5896 inimest, neist ligi pooled olid lapsed.

Haigestunute üldarv kasvas 18 protsenti, grippi haigestunute hulk samal ajal 35 protsendi võrra. Kõrgeim haigestumuse kasv oli vanemaealiste inimeste seas – koguni 280 protsenti. Koolilaste ja täiskasvanute seas kasvas haigestumus vastavalt 30 ja 36 protsenti, kuni 5-aastaste laste seas langes aga 28 protsendi võrra.

Grippi haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestunute arv kasvab jätkuvalt, kuid kasv (välja arvatud vanemaealiste grupp) on hakanud aeglustuma.

Eesti keskmisest enam haigestuti viirusnakkustesse Harju-, Lääne-, Tartu- ja Raplamaal.

Rasked gripijuhud

E-Tervise SA esialgsetel andmetel on alates hooaja algusest vajanud haiglaravi 134 gripiviirusega patsienti, neist 19 lisandusid eelmisel nädalal.

Haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste inimeste osakaal. Suhteliselt kõrge on hospitaliseerimise sagedus ka täiskasvanute kuni 65-aastaste vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Raskekujuliste ehk intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla,  Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi  ja Pärnu Haigla andmetel.

Nende haiglate andmetel on alates jaanuarist vajanud  gripi tõttu intensiivravi 26 inimest vanuses 28-88 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Möödunud nädalal lisandus üks surmajuht. Hooaja algusest alates on nelja haigla andmeil surnud kokku viis inimest, kõik vanuses 65 ja rohkem.

Gripiviiruse leviku tõttu kehtestati tänasest Pärnu haiglas külastuskeeld, et piirata nii patsientide kui ka nende lähedaste nakatumisohtu.

Haigla infektsioonikontroll jälgib tekkinud olukorda ja uutest muudatustest antakse kodulehel teada.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas ja Soomes.

Koos Eestiga hindavad haigestumise intensiivsust keskmiseks Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Island,  Iirimaa, Luksemburg,  Malta, Rootsi, Rumeenia ja  Sloveenia. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa keskuse (ECDC) ekspertide prognoosi kohaselt võib hooaja teisel poolel oodata uut grippi haigestumise kasvu, mis on seotud gripiviiruse alatüübiga A(H3N2), eriti neis riikides kus praegu domineerib A(H1N1) pdm09.