Eesti teadlane avastas uudse vähiravi

Vähiravis läbimurde saavutanud teadlane Tambet Teesalu koos abikaasa Sillega oma töökoha lähedal California rannikul. Foto: Erakogu

Viimased viis aastat USAs Californias töötanud Eesti teadlane Tambet Teesalu on avastanud vähiravis uue, senistest tõhusama ja vähemate kõrvalmõjudega meetodi, mida teadusajakiri Science pidas koguni oma kaaneloo vääriliseks.

Tartu Ülikooli bioloogiateaduskonna lõpetanud Teesalu ja tema jaapanlasest kolleeg Kazuki Sugahara on avastanud vähi­spetsiifilise peptiidi ehk valgumolekuli, mis põhjustab veresoonte lekkimise üksnes kasvajakoes ning jätab puutumata muud koed.

Siiani on vähiravi kallal töötanud teadlased kasutanud pep­tiide n-ö kullermolekulina, mille külge nad on keemiliselt kinnitanud ravimid. Seejärel on kullermolekul transportinud ravimi soovitud kohta, näiteks kasvajakoesse.

Paraku on sellise lahenduse nõrk külg tõsiasi, et ravimi ühendamine kullermolekuliga kahandab sageli ravimi toimet.

Vaikse ookeani rannikul Santa Barbaras asuva California ülikooli Sanford-Burnhami meditsiiniinstituudis töötavad Teesalu ja Sugahara märkasid aga kolm aastat tagasi, et teatud pep­tiidijärjestused põhjustavad veresoonte lekkimist.

See viis nad mõttele kasutada uut peptiidi juba kliinilises kasutuses olevate ravimite vähki toimetamiseks ilma, et noid peaks molekuliga keemiliselt ühendama.

«Põhimõte on selles,» seletas Teesalu Postimehele, «et [meie peptiid] iRGD avab vähi veresoontes väravad, mille kaudu pääsevad parajasti veres ringlevad ravimid sügavamale vähikoesse.»

Katsed hiirtega

Vähiravimite levimine veresoontest väljapoole vähikoesse on seniste ravimeetodite puhul olnud vaevaline, mistõttu tikuvad veresoontest kaugemal asuvad vähirakud ravist sageli puutumata jääma. Ühtlasi on see olnud peamine põhjus, miks mürgiseid vähiravimeid on tulnud kasutada suurtes kogustes.

Teesalu ja Sugahara viisid Santa Barbaras Soome päritolu biomeditsiiniteadlase Erkki
Ruoslahti laboris läbi rea katseid, kus süstisid rinna-, eesnäärme-, pankrease- ja ajuvähiga hiiri oma avastatud peptiidi ja eri vähiravimitega.

Ilmnes, et nende peptiid võimendab vähiravimite kogunemist kasvajakoesse kuni 40 korda ning suurendab seal nende vähivastast toimet. Teesalu kinnitusel saavutasid nad mõnedel juhtudel vähkkoe täieliku kadumise.

Teesalu ja Sugahara ravimeetod võimaldab kasutada juba kliinilises praktikas kasutatavaid ravimeid ja tõsta nende kombinatsioonide tõhusust.

Kriips kõrvalnähtudele

Ruoslahti labor on maailma juhtivaid teaduskeskusi, mis töötab välja nn tarku ravimeid. Nonde, vereringes selektiivselt töötavate ravimite eesmärk on haakuda oma märklaudade külge, olgu nendeks näiteks kasvajad või põletikukolded. Just sel moel saab vähendada mürgiste vähiravimite kõrvaltoimeid.

«Lihtsustatult võib öelda,» selgitas Teesalu, «et klassikalise vähiravi probleem pole vähiravimite vähene efektiivsus, vaid vähene selektiivsus. Vaid tühine osa vereringesse manustatud vähiravimist jõuab kasvajarakkudeni.

Raviefekti saavutamiseks tuleb ravimit kasutada suurtes kogustes. Tulemuseks on normaalsete kudede kahjustused ja vähiraviga traditsiooniliselt kaasas käivad tõsised kõrvalnähud, nagu juuste väljalangemine, soolehädad ja südamelihase kahjustus.»

Teesalu sõnul on tema ja Sugahara avastatud uue meetodi boonuseks see, et toksilist vähiravimit satub normaalsetesse kudedesse palju vähem ning sedasi kahanevad ravimi kõrvaltoimed.

Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Ain Kaare kiitis Teesalu avastuse atraktiivseks, ent hoiatas, et see pole ime, mis lahendaks kõik vähkkasvajatega seotud probleemid. «Jah, me suudame viia nüüd tavapärased ravimid kasvaja koele lähemale ja kõrvaltoimeid välistada,» lausus ta, «aga kui kasvaja ei reageeri sellele ravimile, mille kohale viime, siis tulemust ju ei ole.»

Teesalu avaldas lootust, et uudne ravimeetod kujuneb platvormtehnoloogiaks, mida võiks kasutada paljude vähiravimite tõhustamiseks ja kõrvaltoime vähendamiseks.

Koostöös California ülikooli vähiuurijatega on ta asunud katsetama avastatud peptiidi patsientide kasvajalisel operatsioonimaterjalil. «Tulemused on paljulubavad,» ütles ta.

Sanford-Burnhami instituut on alustanud läbirääkimisi juhtivate farmaatsiafirmadega uudse ravitehnoloogia litsentseerimiseks. Teesalu on kaalunud varianti kaasata ravimiarendusse ka Eesti.

Teesalu abikaasa Sille töötab maailma juhtivas ravimiuuringute firmas Parexel International mitme onkoloogilise uuringu juhina.

Kes on Tambet Teesalu?

Pärast Tartu Ülikooli bioloogiateaduskonna lõpetamist 1991. aastal kaitses Tambet Teesalu magistri- ja doktoritööd Helsingi ülikoolis. Seejärel tegutses ta neli aastat Eestis biotehnoloogiaettevõtluses ja teaduslikus uurimistöös koos professor Toomas Asseriga TÜ närvikliinikust ja doktor Andres Kullaga TÜ kliinikumi patoloogiateenistusest.

Teadusliku karjääri jooksul on Teesalu liikunud fundamentaalbioloogilisest teadustööst rakenduslikumas suunas. «Mulle on alati huvi pakkunud kasvajate bioloogia ja ravi,» tunnistas ta.

Sedasi otsustas ta 2005. aastal kandideerida biomeditsiiniteadlase Erkki
Ruoslahti teadusrühma liikmeks Californias La Jollas. Ruoslahti on tsiteeritumaid Soome teadlasi maailmas. Praegu on Teesalu Santa Barbarasse kolinud Ruoslahti rühma vanemteadur.

Samal ajal Teesaluga saabus Ruoslahti laborisse Jaapani onkokirurg Kazuki N. Sugahara, kellega koos hakkas ta töötama välja eesnäärme- ja rinnavähispetsiifilisi kuller-peptiide.  

Teesalu isa on TÜ kardioloogiakliiniku kauane juhataja emeriitprofessor Rein Teesalu. (PM)