Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

SA Viljandi Haigla: süüdistused psühhiaatriakliiniku kohta on alusetud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Jämejala psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas on töötajate endi hinnangul hooldajaid liiga vähe.
Jämejala psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas on töötajate endi hinnangul hooldajaid liiga vähe. Foto: Elmo Riig / Sakala

SA Viljandi Haigla teatel on Tarbija24.ee’s ja Postimehes ilmunud meditsiiniuudiste portaali mu.ee artikkel pealkirjaga «Jämejala psühhiaatriakliinikus ei ole piisavalt järelevalvet» eksitav. 

Mu.ee kirjutas, et Jämejala psühhiaatriakliiniku töötajad kurdavad hooldajate puuduse üle ja õiguskantsleri nõunike tehtud kontrollist oli selgunud, et seetõttu ei suuda asutus alati teostada piisavalt järelevalvet.

Esiteks käis SA Viljandi Haigla teatel jutt vaid sundravi osakonnast, mitte kliinikust tervikuna. Teiseks baseeruvat nimetatud väited vaid mõne töötaja subjektiivsel arvamusel. 

Psühhiaatrilise sundravi töökorraldust reguleeriva sotsiaalministri määruse järgi peab tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonna või palatibloki personali koosseisus olema ühe patsiendi kohta vähemalt üks personali ametikoht ning vastav nõue on haigla kinnitusel täidetud.

Artiklis esitati samuti väide, et SA Viljandi Haigla sundravi osakonnas pakutava teenuse peamise kitsaskohana nähakse, et ravil viibivatele isikutele ei õpetata piisavalt igapäevase eluga toimetulekut raviasutusest vabanemisel. Mitme töötaja hinnangul oleks vajalik käivitada sundravi ja täieliku vabanemise vaheline teenus, mis aitaks isikutel toetatult kohaneda eluga väljaspool kliinikut. 

Haigla teatas, et on oma initsiatiivil ja vabast tahtest tõstnud sundraviteenue kvaliteeti ning lisanud erinevaid tegevusteraapia vorme: käeline tegevus, kunstiteraapia, lisaks töötavad psühhoteraapia grupid. Välja on töötatud tugisüsteem, et patsientidel oleks võimalus ravil viibimise aega sisustada kasulikult ja lähtudes eesmärgist, et ravilt vabanemise korral oleks resotsialiseerumine võimalikult sujuv ja lihtne. Nimetatud tegevust korraldatakse lähtudes õigusaktidest.

Tagasi üles