Ida-Tallinna Keskhaigla naistearsti Gabor Szirko sõnul ei kasuta kolmandik viljakas eas Eesti naistest mingeid rasestumisvastaseid vahendeid vaatamata nende kättesaadavusele ning riskivad seetõttu oma tervisega.
Kolmandik Eesti naistest ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid
«Müüdid rasestumisvastaste vahendite kohta on väga levinud ka Eesti naiste seas. Kõige suurem müüt on see, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid muudavad naised paksuks ja karvaseks. Tegelikult ei tee ju, vastasel korral oleks maailmas sada miljonit paksu ja karvast naist,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Konstantin Ridnõi.
«Pille kasutama hakates peab naise organism umbes kolme kuu jooksul kohanema sellega, et saab nüüd hormoone väljastpoolt. Enamasti tekib kerge veepeetus, mille tõttu nad võivad tunda end veidi kaalukamatena,» selgitas ta.
Statistika näitab tema sõnul, et pillidega kohanemise aja jooksul suureneb naise kehakaal keskeltläbi kaks kilo, sest pillid võivad suurendada söögiisu. «Aga minu praktikas pole veel juhtunud, et vastuvõtule oleks tulnud naine, kes pillide tarvitamise tõttu oleks tundmatuseni paksuks muutunud,» muigas ta.
«Teise levinud müüdi kohaselt põhjustab pillide tarvitamine lastetust. Ei põhjusta. Ka paljud minu patsiendid on minult küsinud, kas pillid võivad tõepoolest vähiriski suurendada: sõbranna väitis nii. Vastupidi. Pillides sisalduvatel hormoonidel on kindlalt tõestatud mõnede vähiliikide, näiteks emaka- ja munasarjavähi riski vähendav mõju,» selgitas Szirko.
«Tihtipeale usutakse ka, et hormonaalsete kontratseptiivide tarvitamisse tuleb kindlasti teha mingi vaheaeg. See pole tõsi. Tervetel ja mittesuitsetavatel naistel ei ole keelatud tarvitada antibeebipille kuni menopausini.»
Samas hoiatas Szirko: Sugulisel teel levivate infektsioonide eest antibeebipillid ei kaitse. «Naine võiks kindlasti kasutada kondoomiga meest,» lisas Ridnõi, kes koos kolleegiga astus üles Ida-Tallinna Keskhaigla korraldatud kontsert-teabepäeval «Neli meest telgis... Sinu tervisest».