Peaarst: arstide konfidentsiaalsusnõue võib näida ringkaitsena

Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla sõnul tuleb aeg-ajalt ette, et meediasse jõudnud arsti ja patsiendi tüli on kallutatud, samas ei saa arstid enda kaitseks paljustki rääkida.

«Kui arstilt kommentaari küsitakse, ei saa ta konfidentsiaalsusnõude tõttu kõigest kõnelda, kommenteerida saab vaid seda, mida patsient esile toob. Lõppkokkuvõttes jätab see enesekaitse mulje,» rääkis Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla portaalile Med24 antud intervjuus. Tema hinnangul oleks mõistlik, et arsti ja patsiendi ebakõlast kirjutades oleks alati juures ka erapooletu tekst, millise tõvega on tegu, kuidas oleks patsient saanud haigust hoopis ära hoida või ennetada, millised on üldtuntud riskifaktorid kõneks oleva haiguse puhul. «Ehk loeb või kuuleb keegi kodanikest negatiivse ja püüdva pealkirjaga materjalist kvaliteetset infot edaspidiseks eluks,» lootis arst.

Küsimusele, kas arstil  võiks olla suurem õigus ravivigades süüdistamise korral patsiendi andmeid meedias avaldada, vastas Kiisküla, et ta ei pea arsti konfidentsiaalsuse nõude muutmist vajalikuks. «Pigem peaksid ajakirjanikud mõtlema, kas patsiendi jutt on alati puhas kuld ja miks patsient loodab tervisele abi saada oma probleemi avalikustamise kaudu,» tõdes ta. Arsti sõnul on parim viis ravikvaliteeti parandada suhelda haigla juhtkonnaga või sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoniga.

Kuigi väljastpoolt vaadates võib inimestele jääda mulje, et arstide puhul on tegemist ringkaitsega, siis Kiisküla sõnul  on keerukas selgitada haiguse olemust, kasutades osalist informatsiooni patsiendi haiguste ringist. «Näiteks ei saa rääkida patsiendi varasemalt põetud haigustest, mis on sageli olulised haiguspildi muutjad ja mis võivad kaasa tuua klassikalisest erinevad kaebused ja uuringute tulemused,» tõi ta näite.