Briti psühholoog Honey Langcaster-James on veendunud, et ühiskond peaks lõpetama käest kinni hoidmise romantikaga seostamise, kuna sellest lihtsast lähedusavaldusest tõuseks vanemate inimeste tervisele palju kasu.
Psühholoog: hoidke vanavanematel käest kinni
5. juuni 2010, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku näitas hiljuti Inglismaal 3000 inimese seas korraldatud küsitlus, et enam kui veerand neist pole kunagi oma vanaisal ega vanaemal käest kinni hoidnud, vahendab Telegraph.
Langcaster-Jamesi sõnul alahinnatakse sageli seda, kui oluline füüsiline kontakt vanemate inimeste jaoks on.
«Kuigi noorte jaoks võib käest kinni hoidmine tähendada romantikat või seksuaalset veetlust, võib see lihtne füüsiline kontakt vanemate inimeste tervisele tohutult kasuks tulla ja nende heaolus võtmerolli mängida,» rääkis psühholoog.
«Paljud vanainimesed tunnevad end isoleeritu ja üksildasena ning neil pole võimalust kellegagi füüsilises kontaktis olla,» jätkas Langcaster-James. «Hoides käest oma sõbral, sugulasel või kellelgi, kellest hoolid, saadad äärmiselt olulise sõnumi, et seda inimest väärtustatakse, pannakse tähele ja peetakse oluliseks.»
Ta lisas, et käest kinni hoidmine leevendab isoleerituse tunnet ja võib isegi vanurite depressiooniriski vähendada.
«Kuna hoiame käest oma vanematel, kui oleme väiksed ja abitud ning hiljem teeme seda romantilistes suhetes, seostub käest kinni hoidmine tundega, et sind armastatakse ja su eest hoolitsetakse,» selgitas psühholoog.
«Just seetõttu on eluliselt tähtis, et vanuritel võimalikult tihti käest hoitaks,» lõpetas ta.