Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal sisalduvad haigustekitajad või selle osakesed ei saa põhjustada haigust, seega on vaktsineerides võimalik tekitada immuunsus nakkushaiguse vastu seda läbi põdemata. Järgnevatel kordadel, kui haigustekitajaga kokku puututakse, ei lase immuunsus sellesse haigusesse haigestuda.
Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel kümne vaktsiin-välditava nakkushaiguse vastu. Selle aasta juulist lisandub immuniseerimiskavasse rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine.
Vaktsineerimine väheneb
Vaktsineerimine aitab hoida kontrolli all mitmeid varem laialt levinud nakkushaigusi – tänu vaktsineerimisele on Eestis elimineeritud lastehalvatustõbi.
Peatatud on ka mitme varem laialt levinud nakkushaiguse – leetrid, punetised ja difteeria – kohalik levik. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, hemofiilusnakkus-b ja mumps on vähenenud märkimisväärselt. Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu ei esine Eestis lastel tuberkuloosi raskeid haigusvorme ning nad nakatuvad väga harva.
Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega on olnud üldiselt hea, kuid vähenenud järjepidevalt viimase viie aasta jooksul. Näiteks vaktsineeriti 2013. aastal Eestis kaheaastastest lastest leetrite- mumpsi-punetiste vastu 93,7 protsenti (Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vähemalt 95 protsenti), lastehalvatustõve vastu vaktsineeriti 94,8 protsenti lastest (WHO soovitab vähemalt 95 protsenti), B-viirushepatiidi vastu 94,7 protsenti lastest (WHO soovitab 95 protsenti) ja läkaköha vastu 94,8 protsenti kaheaastastest lastest.
Haiguspuhangute oht
Hõlmatuse vähenemise on tinginud peamiselt lastevanemate keeldumine oma lapse vaktsineerimisest (see varieerub 1,7–3,2 protsendi piires). Selle tagajärjel on inimeste hulgas üha enam vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele vastuvõtlikke lapsi – näiteks oli 2013. aastal Eestis 4850 lastehalvatustõve ja 5953 leetrite-mumpsi- punetiste vastu vaktsineerimata last.
Selline olukord loob võimalused juba likvideeritud või harva esinevate nakkushaiguste taasilmnemiseks, levikuks ja puhangute tekkeks, sest meil mitteesinevaid viirusi võivad Eestisse sisse tuua mujal maailmas nakatunud vastuvõtlikud lapsed või täiskasvanud. Vaktsineerimistest keeldumise levinuimad põhjused on kartus vaktsiinide ohutuse suhtes või kõhklused nende vajalikkusest.
Vaktsineerimise teemaga käib kaasas ka palju müüte. Kuna tänapäeva infoühiskonnas on vaktsineerimise kohta palju vastukäivat informatsiooni, soovitame pidada nõu oma perearsti ja pereõega – just nemad on inimestele tervist puudutava, sh vaktsineerimisalase nõu parimaks allikaks. Infot vaktsineerimise kohta leiad terviseameti kodulehelt www.vaktsineeri.ee.
Lugeja küsimused
Kas vaktsiinid on ikka ohutud?
Tänapäeva vaktsiinid on teadlastel nii põhjalikult läbi uuritud ja tootjatel nii pikaajaliselt katsetatud, et kõik kasutusse jõudvad vaktsiinid vastavad ravimitele esitatud nüüdisaegsetele ohutusnõuetele. Vaktsiinide, nagu ka kõikide teiste ravimite manustamise järgselt võivad esineda kõrvaltoimed.
Reeglina pole vaktsiinide kõrvaltoimed tõsised ning mööduvad iseenesest. Harva esinevad tõsisemad kõrvaltoimed, mis vajavad ravi. Vaktsiinide kõrvaltoimete jälgimiseks on loodud eraldi teavitussüsteem, kuhu laekunud andmete alusel hinnatakse perioodiliselt iga vaktsiini vastavust ohutusnõuetele.
Miks lisati riiklikku immuniseerimiskavasse vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu?
Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, millega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigestuda võivad igas vanuses inimesed, kuid peamise haigestunute rühma moodustavad alla 5-aastased lapsed, kes vajavad selle haigusega sageli haiglaravi.
Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiin-välditava haigusega Eestis. Raskematel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik vedelikukaotus. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigussümptomid kestavad keskmiselt neli-viis päeva. Aastatel 2006–2013 on Eestis registreeritud 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu aastas. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse.
Allikas: Haigekassa
1 küsimus
Kas vaktsineeriksite oma last rotaviirusnakkuse vastu?
Kairi
kahe lapse (8-aastase ja 2-kuuse) ema
Vanem laps sai 8-kuuselt rotaviirusnakkuse ja põdes seda väga raskelt, kaotades kahe-kolme päevaga peaaegu kilo oma kehakaalust. Tol ajal ei olnud Eestis võimalik rotaviiruse vastu vaktsineerida. See kannatus jääb meelde – olime lapsega kümme päeva haiglas; esimesed päevad oli laps tilguti all ning hilisem taastumine oli vaevaline. Seetõttu olen väga rahul, et rotaviirusvastase vaktsiini eest tasub edaspidi riik ning kindlasti lasen noorema lapse selle vastu vaktsineerida.