Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tervisehäda, mida paljud ei tea

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Foto: SCANPIX

Uuringute tulemusena on leitud, et mingit tüüpi neerukahjustus võib esineda isegi kümnel protsendil inimestel. Kuna neerude kahjustus kulgeb küllaltki vaikselt, ei pruugi paljud haiged oma terviseprobleemist teadlikud olla.

 «Peamiseks põhjuseks, miks tekib krooniline neeruhaigus, on diabeet ja kõrgvererõhutõbi. Samuti muud kroonilised haigused, neeru kahjustavate ravimite tarbimine ning äge neerupuudulikus,» selgitas Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld. Lisaks soodustavad haiguse süvenemist ülekaal, suitsetamine ja vanus üle 50 aasta.

Kroonilisele neeruhaigusele võivad viidata uriini hulga, värvuse või koostise muutused, kõrge vererõhk, tursed näol ja jalgadel, nõrkustunne ja isu kaotus, selgitas . Kui haigus on kaugele arenenud, võivad kaasneda kehvveresus, luude kahjustus, aga ka südameveresoonkonna enneaegne ateroskleroos, mis võib kaasa tuua südamelihase infarkti või insuldi. Seega on haiguse süvenedes tegu juba väga tõsise probleemiga.

 Kroonilise neeruhaiguse varajane avastamine ning ravi võib aidata ennetada haiguse edasist süvenemist, mistõttu ongi väga tähtis jõuda haigusele jälile võimalikult varakult. Arst saab haigusest esmalt aimu kaebuste, läbivaatuse ning uriini- ja vereanalüüsi abil, kus on näha, et neeru toimimine võib olla häiritud. Vajadusel teeb arst ka lisauuringud.

 Kusepõiepõletike ravisse tuleks suhtuda väga tõsiselt. Kui te kuulute kroonilise neeruhaiguse riskigruppi (näiteks olete diabeetik), tasuks kindlasti läbida tervisekontroll, isegi kui enesetunne on hea ja vaevused puuduvad.

Tagasi üles