Kaks insulti üle elanud naine: ma ei tundnud sümptomeid ära

Insult ehk ajurabandus.

FOTO: graafika: Alari Paluots

Kaks korda insuldi läbi elanud Lisa O’Neill paneb südamele, et insuldi tunnustele tuleb kiiresti reageerida ja kiirabi kutsuda. Kiire ravi võib päästa tõsistest tagajärgedest.

Gallup

 

 
Küsitluses on osalenud  inimest

Esimest korda sai Lisa O’Neill (44) insuldi 22 aasta vanuselt, kui ta oli liiga noor mõistmaks, mis temaga täpselt juhtus, kirjutab CNN. Tegemist oli hemorraagilise insuldiga, mille puhul tekib verejooks peaaju või aju ümbritsevate kelmete vahel. Insult tekib siis veresoone lõhkemise tõttu ajus.

Teist korda sai Lisa O’Neill insuldi umbes kaks kuud tagasi. «Ma ei tundnud sümptomeid ära ja olin esialgu vastu, kui mu abikaasa tahtis mind EMOsse viia,» tõdes naine.

Inimene, kellel on insult juba korra olnud, võib suure tõenäosusega selle veel korra läbi elada. Teise insuldi tagajärjed võivad olla palju tõsisemad.

O’Neilli tabas teine insult 3. jaanuaril pärast õhtusööki perekonnaga. «Ma arvasin, et tean palju insuldist, aga ma ei osanud arvata, et äkiline nägemise kadumine tähendab, et olen taas sama probleemi küüsis,» kirjeldas naine.

Ameerika Ühendriikide Insuldi Assotsiatsiooni juht Jim Baranski nentis, et kahe insuldi sümptomid võivad olla täiesti erinevad. «Iga insult on erinev. Seetõttu on ka sümptomid erinevad. Insult on aga alati ootamatu,» nentis Baranski.

O’Neill seisis ühel hetkel püsti, järgmisel hetkel ta ei näinud ümbritsevat. «Rumal mõte oli see, et nägemine taastub õige pea ja kõik on korras,» nentis naine.

Ta palus abikaasal helistada isale, kes oli abiks, kui O’Neill sai esimest korda hemorraagilise insuldi. See juhtus aga 20 aastat varem. Isa nõustus – tütar peab kiiresti arstile pöörduma. Nii võttis abikaasa oma naise ja hirmunud 10-aastase tütre ja sõitis Fullertonis asuvasse St. Jude’i haiglasse. Juhtumisi tegeleb see haigla just väga palju insulti põdenud inimestega.

Keegi ei mõelnud sellele, et kutsuda tuleks kiirabi. Hiljem seda kahetseti.

Baranski sõnul ei tunne paljud sümptomeid ära ja ei kiirusta seetõttu haiglasse. Nii jääb kiire abi saamata. Klassikalised sümptomid on jõuetus kätes ja näos ning kahjustatud kõne. Insult.ee kirjutab, et erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega, kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvatus vastaspoolsetes jäsemetes. Enamikul inimestel (paremakäelistel) vastutab vasak pool ajust rääkimise, kõnest arusaamise, lugemise ja kirjutamise eest. Seega tekivad kahjustuse korral vastavad häired.

Baranski julgustab helistama hädaabinumbrile.

Oluline kiire reageerimine

Selgeks sai, et seekord oli tegu hoopis isheemilise insuldiga, mis tekib siis, kui teatud ajupiirkond ei saa piisaval hulgal verd. Selle põhjustas veresoone ummistus.

Naine sai kiiresti abi ja tal vedas. Teine insult mõjutas vaid nägemist, mis kahe päeva pärast taastus täielikult.

Arstid leidsid ka naise südamest väikese augu, ent pole selge, kas just see põhjustas insuldi.

«Olin elanud insuldi hirmus 22 aastat, ent nüüd pean sellest hirmust vabaks saamas,» nentis O’Neill.

Maailma Insuldiorganisatsioon juhib tähelepanu, et iga kuues inimene haigestub elu jooksul insulti.

Tartu Ülikooli kliinikum paneb südamele, et olgu haiglasisene insuldi käsitlus kui efektiivne tahes, aeg hakkab siiski «tiksuma» insuldisümptomite tekkest. Üle maailma on probleemiks see, et sageli ei tunne inimesed insuldi sümptomeid ära ja haiglasse jõutakse alles siis, kui trombolüüs (vere vedeldamine) ei ole enam lubatud.

Kuigi terapeutiline aken trombolüüsiks on laienenud 4,5 tunnini, on tähtis meeles pidada, et ravi algus esimese 90 minuti jooksul haigestumisest tagab oluliselt paremad tulemused võrreldes hilisema ravi algusega.

 

Populaarne