Kuidas RS-viirust ära tunda?

RS-viirus avastati 1956. aastal.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Praegu küllaltki levinud RS-viirusesse nakatuvad kõige sagedamini imikud ja väikelapsed ning neil võib kulgeda see ka kõige raskemalt.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsari sõnul tekib respiratoorse süntsüütia (RS) viirusesse nakatunud imikutest 25-40 protsendil bronhioliit, mida põhjustabki kõige sagedamini seesama viirus.

Mida väiksem laps, seda suurem on oht bronhioliidi, aga ka kõriturse ja pneumoonia ehk kopsukoe põletiku tekkeks. «See on pisikeste jaoks üsna raske haigus, eriti kui neil on nõrk immuunsüsteem,» märkis Kutsar.

Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Riskirühma kuuluvad enneaegsed beebid, kuni kaheaastased lapsed ning pisikesed, kellel on kroonilised kopsu- või südamehaigused. Oht RS-viirus raskemalt läbi põdeda on ka üle 65-aastastel inimestel.

RS-viiruse peiteaeg on keskmiselt 4-6 päeva, vahel ka 2-8 päeva. Laste puhul on tavalisteks haigusnähtudeks kõrge palavik, söögiisu kadumine ja nohu. 1-3 päeva pärast nakatumist hakkavad lapsed üldjuhul köhima ning kaasneda võib raske hingamine. Viimane viitab sellele, et hingamisteed on põletikulised.

Levib nüüd ka Pärnus

Kui põletikuline protsess mööda hingamisteid levib, võib tekkida bronhioliit, bronhiit või pneumoonia. Tüsistusteks võivad olla nina kõrvalkoobaste põletik, keskkõrvapõletik ning trahhea põletik.

Laboratoorsete uuringute andmetel hakkas RS-viirusnakkus Eestis levima jaanuari lõpust ja veebruari algusest. Rohkem haigestujaid on Tallinna ja Tartu kandis, viimastel nädalatel ka Pärnumaal. RS-viirus levib tavaliselt hooajaliselt novembrist aprillini.

Kui tegemist on füüsiliselt terve lapsega, võib RS-viirus kulgeda ka ilma raskemate haigusnähtudeta ehk piirduda nohu, köha ja palavikuga. Sellisel juhul võiks kasutada lihtsalt palavikualandajaid. Köhiv laps peaks aga kindlasti sisse hingama sooja auru.

«Kui emal on kogemusi vähe ja tal on küsimusi, tasuks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220,» soovitas Kutsar.

Kiirabi tuleb kindlasti kutsuda juhul, kui lapsel on palavik tõusnud juba üle 38,5 kraadi ja/või tal tekivad rasked hingamishäired. «Ema paneb pisikese küll voodis istuma, aga lapsel on jätkuv hingamistakistus,» tõi ta näite.

Mustad pinnad

Väikelapsed saavad Kutsari sõnul nakkuse tavaliselt mõnelt haigelt pereliikmelt. Näiteks on selle lasteaiast koju toonud suurem laps või põeb seda üle 65-aastane lähedane.

RS-viirus levib õhu kaudu ehk näiteks köhimisel ja aevastamisel. Samas on nakatumiseks teisigi võimalusi, märkis Kutsar, kelle sõnul võib nakkuse saada ka saastunud mänguasjadelt või muudelt pindadelt.

«Oletame, et lapsel voolab ninast vett, ta näpib oma nina- ja suupiirkonda ning seejärel katsub mänguasju või muid pindu. Teine laps käib neilt pindadelt oma käekestega üle ja paneb oma näppe suhu ja silmadesse. Selliselt see nakatumine käib,» selgitas ta.

Kuna gripilaadsed viirused on kõik sarnased, ei teegi lapsevanem neil vahet. Et olla kindel, millega on tegemist, tuleb lapse ninaõõnest võtta proov ja saata see laboratooriumisse. Mõne tunni pärast selgub, kas tegemist on gripi või RS-viirusega vms.

Terviseamet teatas, et möödunud nädalal kasvas viirusnakkustesse haigestumine põhiliselt väikelaste ja koolilaste hulgas ning suure tõenäosusega oli see seotud kõriturset tekitava RS-viirusega.

Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel veel mõnda aega, seda eriti väikeste, alla kaheaastaste laste seas.

Distantsi hoidmine

Kutsar toonitas, et gripi ja gripilaadsete haiguste levikuperioodil peaks lapsevanem valvama, et laps hoiaks oma käed näost eemale, st ei paneks oma sõrmi ninna ega suhu. «Täiskasvanud ärgu mingu ka haiget või haiguskahtlusega last põsele musitama,» nimetas ta veel ühe olulise asja.

Samuti peab meeles pidama, et kui perekonnas on mõni laps haige, siis ei tohiks pisikest tervet last tema lähedusse viia. Kui haige köhib ja aevastab, siis tuleb käsi, varrukas või taskurätik suu ette panna, et vältida pisikute levimist ruumis.

Samuti peaksid lapsevanemad hoolitsema selle eest, et mänguasjade pinnad saaksid aeg-ajalt üle käidud, samuti muud pinnad, kus lapsed istuvad-mängivad.

«Kui emal on väiksemgi kahtlus, et laps võib olla haige, siis ei tohi teda lasteaeda viia,» rõhutas Kutsar, et tegemist on praegusel ajal suure probleemiga.

Vaata väikest viirushaiguste välimäärajat siit.