Eesti noorte vaimne tervis valmistab üha enam muret

Pooled 16-24 aastastest Eesti neidudest tunnevad ennast üleväsinuna. Foto: SCANPIX

Eesti Noorsoo Instituudi koostatud ülevaatliku kogumiku noorte eluolust «Noortemonitor 2009» andmetel on Eesti noorte seas toimunud viimaste aastatega pidev psüühika- ja käitumishäirete leviku suurenemine.

Võrreldes muude Lääne- ja Põhja-Euroopa riikide elanikega on eestlaste tervis ja sealhulgas vaimne tervis tervishoiu-uuringute põhjal halvemas seisus. Probleemiks on psüühikahäirete sagenemine, patsientide noorenemine ja häirete suur prognoositav kasv, jätkuvalt kõrge suitsidaalsus ning sõltuvushäirete suur hulk.

Kui 2001. aastast 2008. aastani vähenes statistikaameti andmetel noorte suitsiidide arv pea poole võrra (24 enesetapuni aastas), siis 2008. aastal kaotas suitsiidi tõttu elu 36 noort. 10-14 aastaste seas tegi enesetapu kaks noort, 15–19-aastastest noortest kaotas sel moel elu 12 ning 20–24-aastastest 22 inimest.

Poisid sooritavad enesetappe tunduvalt rohkem, kui tüdrukud. Alates 2000. aastast 2008. aastani on noormehed sooritanud ligi kuus korda rohkem suitsiide kui tüdrukud.

Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi tundsid viimase aasta jooksul üleväsimust peaaegu alati või üsna tihti pooled 16-24 aastastest neidudest, 2002. aastal oli sama näitaja 40 protsenti. Samas vanuses noormeestest kurtis üleväsimust umbes kolmandik.

16–24-aastastest noortest oli viimase kuu aja jooksul tundnud suuremat kui tavalist stressi 12 protsenti noortest. Unetust või depressiooni oli sama perioodi jooksul esinenud neljandikul noormeestest. Sama vanadest tütarlastest oli kogenud unetust pea kolmandik, depressiooni oli kogenud 35 protsenti neidudest.

Hinnates enda terviseseisundit küsitluse ajal hindasid 36 protsenti poistest ning 43 protsenti tüdrukutest end mõningal määral rahutu või masenduses olevat.

Tervisestatistika andmetel registreeriti 2008. aastal uusi psühhiaatrilisi haiguslugusid 10–14-aastaste vanuserühmas 1694. Haigusloo põhjusena esinesid kõige enam lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, psühholoogilise arengu häired (näiteks kõne ja keele arenguhäire, õpivilumuste spetsiifiline häire) ja neurootilised, stressiga seotud häired.

15–19-aastaste vanuserühmas registreeriti uusi psühhiaatrilisi haiguslugusid 2092, enim oli neurootilisi, stressiga seotud häireid ning meeleoluhäireid (depressioon, bipolaarne häire). 20–24-aastaste vanusegrupis registreeriti 2829 uut psühhiaatrilist haiguslugu, neist enim levinud olid neurootilised häired, teisel kohal aga psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud käitumis- ja psüühikahäired.