E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vigastused ja mürgistused röövivad Eesti noorte elusid

Eger Ninn
Vigastused ja mürgistused röövivad Eesti noorte elusid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sõidukiõnnetused põhjustavad üle poole 10–24 aastaste noorte tahtmatutest vigastussurmadest.
Sõidukiõnnetused põhjustavad üle poole 10–24 aastaste noorte tahtmatutest vigastussurmadest. Foto: SCANPIX

Vigastused ja mürgistused on statistikaameti andmetel peamiseks laste ja noorukite surma põhjuseks – võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti laste ja noorukite vigastussuremus 3–4 korda kõrgem.


Eesti Noorsoo Instituudi koostatud kogumikus noorte eluolust «Noortemonitor 2009» toodi välja, et kuigi viimaste aastate jooksul on Eestis laste ja noorukite vigastussuremus vähenenud (vähesel määral ka vigastushaigestumus), on endiselt tegemist väga tõsise ja olulise probleemiga rahvatervise valdkonnas.

Eesmärk peaks olema, et üksi laps ega noor ei kaotaks elu õnnetuste ja vägivalla tõttu. 2007. aastal kaotas vigastuse tõttu elu 168 ja 2008. aastal 143 last ja noort vanuses 10–24 eluaastat.

Hüppeliselt tõuseb suremus alates 15. eluaastast ja seda just välistest põhjustest tingitud surmade tõttu, millest enamuse moodustavad tahtmatud ehk õnnetuslikud vigastused.

Üle poole laste ja noorukite (10–24 eluaastat) tahtmatutest vigastussurmadest põhjustavad sõidukiõnnetused. Ligi kümnendiku laste ja noorukite surmadest vanuses 10–19 eluaastat põhjustavad juhuslikud mürgistused ja uppumised ning vanusega suureneb oluliselt mürgistuste osakaal noorte surma põhjusena.

Haigekassa andmetel vajas 2007. aastal Eestis traumadega seoses arstiabi üle 36 000 kuni 14-aastast last ja rohkem kui 37 000 15–24- aastast noort. 10-aastased ja vanemad poisid satuvad vigastuste tõttu haiglasse neli korda sagedamini kui sama vanad tüdrukud.

Tahtmatutest vigastustest ligi poole moodustavad kukkumised. Kehapiirkonniti esineb kõige enam pea- ja kaelavigastusi. Vigastuste tekkimine koolikeskkonnas ei ole samuti harv nähtus.

Mida vanemaks noored saavad, seda vähem arstiabi vajavaid vigastusi esineb nii noormeeste kui neidude hulgas. Vigastusteta tüdrukuid on kõigis vanuserühmades vähemalt kümnendiku võrra rohkem kui poisse.
 

Märksõnad
Tagasi üles