:format(webp)/nginx/o/2014/03/17/2898322t1h517e.jpg)
Kuigi Eesti on üks puhtaima õhuga riike maailmas, sureb meil hinnanguliselt 600 inimest aastas enneaegselt just seetõttu, et on hinganud saastatud õhku.
Kuigi Eesti on üks puhtaima õhuga riike maailmas, sureb meil hinnanguliselt 600 inimest aastas enneaegselt just seetõttu, et on hinganud saastatud õhku.
«Halb õhk mõjutab meie majandust eelkõige seoses suuremate tervishoiukuludega. See tähendab kaotatud tööpäevi haiguslehe võtmisel, kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele,» kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juht Paavo Palk Eurokratis. «Õhukvaliteedi seos südame- ja veresoonkonna ning hingamisteede haiguste, vähi, aga ka näiteks impotentsusega on väljaspool kahtlust,» lisas ta.
Õhusaaste tõttu sureb Euroopas aastas enneaegselt rohkem kui 400 000 inimest ehk umbes samapalju, kui on Tallinnas elanikke. Kuigi Eesti osa on suhteliselt väike – hinnanguliselt 600 inimest aastas – on number üsna suur, kui kõrvutada liikluses hukkunute arvuga. Eestis hukkus mullu liiklusõnnetustes üle 80 inimese. Sarnast suhtarvu näeme ka mujal Euroopa Liidus, kus liiklusõnnetused põhjustavad rohkem kui kümme korda vähem varajasi surmasid kui õhusaaste. See tähendab, et õhusaaste kahju saab Euroopas mõõta sadades miljardites eurodes.
Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Hans Orru on põhjalikumalt uurinud, millist mõju avaldab saastatud õhk inimestele. Tema sõnul on kõige suurem kahju kaotatud eluaastad ja kahju võib ulatuda isegi kuni 400 miljoni euroni aastas. See number pärineb viis aastat tagasi tehtud uuringust ning Orru sõnul on olukord Eestis viimastel aastatel pisut paranenud.
Õhu kvaliteedi paranemisele on kaasa aidanud, et kaks suurt saasteallikat – ettevõtlus ja liiklus – saastavad vähem kui veel mõni aasta tagasi, sest saastenormid on pidevalt karmistunud. Teine oluline saasteallikas on kütmine.
«Iga asi, mis põleb, tekitab suitsu ja suitsu sissehingamine ei ole tervislik. Kui ahi ajab suitsu tuppa, saab igaüks aru, et see pole tervisele hea,» selgitas Orru, kuidas eramajade korstnad õhku saastavad. «Korstnast tuleb suits aga samuti välja ja see on tervisele samamoodi halb: inimene hingab seda iga päev natuke sisse.»
Nii Orru kui ka Palk on seda meelt, et inimesi tuleks rohkem harida, kuidas vähendada ahikütte põhjustatud saastet. Kasutada tuleb kuivi küttepuid, samuti ei tasu ajada ahju prügi, mis tekitab mürgiseid gaase. Palk pakub, et riik võiks toetada eramajade küttesüsteemide kaasajastamist. Orru hinnangul tuleks rohkem teavitada, millised küttetehnoloogiad saastavad vähem.
«Õhu kvaliteeti saab kolmandiku võrra parandada umbes sama suure summaga, kui kulub saastatud õhust tingitud haiguste ravile. Pean silmas kaotatud tööpäevi haiguslehe võtmisel, kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele,» lausus Palk. «Kui arvestada aga lisaks veel eluea pikenemist, tervete tööealiste inimeste suuremat usinust ja leidlikkust, siis peaks tehtavad kulutused kindlasti ära tasuma.»