Eda Merisalu: eestlase elujõud on stressiga toimetuleku avaldus

Eda Merisalu. Foto: Sille Annuk

Maailma areng ja elutempo esitab organismile harjumatult suuri väljakutseid, millega ei suudeta sageli toime tulla. Inforägastikus orienteerumine ja majanduskonkurentsis püsimine esitab pidevalt väljakutseid, mis nõuavad tõeliselt tugevat vaimu ja karastunud keha, kirjutab Tartu Ülikooli dotsent Eda Merisalu.

Arst ja riiginõunik, Eesti rahvusliikumise tegelane Heinrich Rosenthal nimetas Eesti talurahvast 19. sajandi lõpul teadmistejanuliseks, arenenud kultuurimeelega, intelligentseks ja andekaks rahvaks, kes suutis ühe põlvkonna vältel kasinates tingimustes kõrgemale kultuurilisele tasemele tõusta kui ükskõik milline teine hõimurahvas.

See võrdlus tulenes eelkõige laulupidude korraldamise kultuurist. Kuid siin taga on rahva visadus ja oskus äärmuslikes oludes kohaneda.

Meie väikese tubli rahva selja taga oli sajandeid kestev pärisorjus ja mahasurutud keel, mis küpsetas hinges trotsi ja püüdu saada väärikaks ning arvestatavaks rahvaks ja riigiks. Sajandeid ränka füüsilist tööd, segatud verd ja alandust on valmistanud ette raskustega toimetulekuks – õpetanud vaimu ja keha pingeid taluma.

Eestlase intelligentsuses ja arengupüüdlustes on varjus väljakutsuva vastase ja igapäevase kaaslase - stressi äratundmine ja oskus temaga hakkama saada.

Mõiste stress tuleneb tuntud Kanada teadlase Hans Selye elutööst. See on kontseptsioon adaptatsiooniprotsessi käivitavast jõust (esmakordselt avaldatud 1926). Stressi käsitleb autor eelkõige kui füüsilise pinge avaldust.

Nii on tuttav ka tunne, et stress viib tervise käest ära. Ülemäärasest pingest annavad tunda kroonilised tervisehädad, näiteks liiges-lihasvalud ja allergiaprobleemid.

Tüüpiliseks stressinähtuseks on peetud ka haavandeid mao-sooletraktis. Aina sagedamini annab ülepiitsutavast pingest märku südame-veresoonkond, sest eestlaste hulgas on aastaid esikohal kardiovaskulaarne suremus.

Mida saab inimene oma pingete maandamiseks teha? Sellest pikast eelloost lähtuvalt tuleb stressimaandamise võttena regulaarselt tegelda kehaliste harjutustega. Füüsiline pingutus on kehale tuttav ja ta õpib sellega kiiresti kohanema. Seepärast tuleks astuda välja oma mugavuse tsoonist ning väsimatult treenida oma füüsilise ja vaimse tarkuse kogemust!

Tervise tugevdamise saladus on ikka seesama iidne tarkus: ole aktiivne, karasta ennast, söö tasakaalustatud toitu ja püüa mõelda positiivseid mõtteid. Kehaline tegevus vastukaaluks vaimsele ülepingele loob teatava mõnutunde – lõõgastab ja tagab vaimsest väsimusest kiirema taastumise.

Seega, mine juba täna loodusesse – pere, laste, ratta või koeraga, aga mitte autoga!