Möödunud nädalal suri gripi tõttu veel neli inimest

Gripp on ägedalt algav haigus. Selle tunnused on lihasvalu, palavik, kuiv köha, külmavärinad, peavalu, halb enesetunne ja nohu. Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani. Foto: Egert Kamenik

Terviseameti teatel püsib grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt keskmisel tasemel. Hooaja algusest alates on kuue haigla andmeil surnud kokku 12 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4883 haigestunut, neist 47 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 379. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumine  Harjumaal, Ida-ja Lääne-Virumaal, Tartu- ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu märgiti Harjumaal, Lääne-Virumaal, Põlva-, Saare- ja Viljandimaal, mujal püsis haigestumus stabiilsena või oli langustrendis.

Grippi haigestumine kasvas üksnes vanemealiste inimeste seas, teistes vanusrühmades grippi haigestumine langes.  

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal pisut langes jäädes 51 protsendini, samas kasvas  RS-viirusega seotud haigestumine (25 protsenti).

Raskekujuline gripp

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 182 inimest, neist ligi  70 protsenti olid  täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Intensiivravi vajavate gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla,  Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi,  Pärnu haigla ja Lõuna Eesti haigla andmetel.

Nimetatud haiglate andmetel on alates hooaja algusest  vajanud  gripi tõttu intensiivravi 43 inimest vanuses 28-88 eluaastat,  andmed kuue patsiendi kohta lisandusid viimasel nädalal. Pea kõik intensiivravi vajanutest on kuulunud riskirühmadesse, andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Eelmisel nädalal lisandus neli gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest alates on kuue haigla andmeil surnud  kokku 12  inimest vanuses 45- 86, kõik kuulusid riskirühmadesse. Enim ohustab haigus eakamaid ja neid, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks ainult Kreekas. Koos Eestiga hindavad haigestumise intensiivsust keskmiseks Belgia, Inglismaa, Island,  Iirimaa, Luksemburg,  Malta, Prantsusmaa,  Rootsi, Rumeenia ja Soome. Ülejäänud riikides hinnatakse haigestumuse intensiivsust madalaks.

Kogu Euroopas ringlevad hooajal üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09, B gripi viirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2, kuid domineerib A(H1N1)pdm09.