Kui pillide tarvitamisel tekivad kõrvaltoimed, näiteks uimasus, peavalu või kõrge vererõhk, tuleks arstile sellest kohe teada anda. On võimalik, et pillide võtmine tuleb katkestada. Mõne kõrvaltoime – ebaregulaarne veritsus, iiveldus ja rindade tundlikkus – ilmnedes otsest ohtu tervisele pole, kuid need on lihtsalt ebamugavad ja võib mõelda teise koostisega pillide kasutamisele.
«Kui inimene on otsustanud kombineeritud pille võtta, kuid paari kuu pärast selgub, et need ikkagi ei sobi, siis soovitame teistsuguse koostisega pille, tuperõngast või plaastrit. Kui needki ei sobi, võib proovida mõnda teist tõhusat meetodit,» selgitas Haldre. Seda, et naisele ei sobi ükski hormonaalne vahend, tuleb ette haruharva.
Suured lootused on pandud loodusliku östrogeeniga pillidele, millel peaks olema väiksem tromboosirisk. Kindlat tõendust selle kohta veel ei ole, kuna need ravimid on alles hiljuti kasutusele võetud ja uuringud on veel pooleli.
Haldre pani naistele veel südamele, et hormonaalse vahendi kasutamisest tuleb alati ükskõik millise eriala arstile teada anda. «Näiteks traumapunktis, kus pannakse jalg kipsi, tuleb kindlasti arstile öelda, milliseid vahendeid kasutatakse. Mõne traumaga ei saa inimene kaua liikuda ja tromboosirisk kasvab.»
Juba aastaid on püütud Eesti turule tuua Inglismaal väga populaarset nahaalust implantaati, mille tromboosiriski on hinnatud väiksemaks kui kombineeritud pillidel.
Nii nagu mitmel pool maailmas, on ka Eestis kõige levinumad hormonaalsed rasestumisvastased vahendid just pillid ja emakasisene vahend, järjest enam eelistatakse pillidele mugavamat tuperõngast. Rasestumisvastane vahend valitakse peamiselt hinna, sobivuse ja kasutusmugavuse järgi.