Rinnavähi ennetusega peaks alustama juba varajases nooruses

Dr Gabor Szirko kutsub naisi Magdaleena polikliiniku rinnakabinetti rindu kontrollima.

FOTO: Toomas Huik

Eestis on naistel kõige enam diagnoositud vähkkasvaja rinnavähk ning iga päev kuuleb kaks inimest tohtrilt seda diagnoosi. ITK rinnakabineti arsti Gabor Szirko sõnul oleme Euroopas kõige viimane riik rinnavähi avastamises, kusjuures olemas on meil nii asjatundlikud arstid, ravimid kui ka tehnika, puudu on vaid inimeste teadlikkus.

Szirko toob näiteks haigekassa kulul toimuva rinnavähi sõel-uuringu, kuhu kutsutakse 50+ vanuses naisi sünniaastate järgi. Kuigi tegemist on tasuta uuringuga, mis ei nõua inimeselt midagi muud peale kohaletulemise vaeva, jätab kolmandik kuni pool kutse saanutest uuringule minemata. Näiteks Rootsis, kust rinnavähi varajane avastamine ning vastav teadlikkus 40 aastat tagasi alguse sai, reageerivad sellisele kutsele neli viiendikku kutse saanud naistest. «Sellist mõtet, et sain 20-aastaseks ja peaksin laskma iga paari aasta tagant spetsialistil oma rindu kontrollida ning lähen selleks perearsti juurde, ei tule naljalt Eesti inimestel pähe,» ütleb Szirko.

Arsti soovitus on, et alates 20. eluaastast võiksid naised hakata oma rindu järjepidevalt kontrollima. Seda peaks tegema tsükli teisel nädalal ja soovitavalt iga kuu enam-vähem samal ajal. «Oluline on, et tekiks harjumus ja see juurduks,» ütleb Szirko. «Enesekontrollimisest ei pea aru saama nii, et otsitakse rinnavähki, vaid pigem on see igakuine harjumus ja oma keha tundma õppimine. Kui naine on harjunud end kontrollima, siis ta ka märkab, kui midagi on teistmoodi ning siis tasuks juba pöörduda spetsialisti poole.»

25.–30. eluaastast alates võiksid naised käia lisaks enesekontrollimisele iga 2-3 aasta järel spetsialisti juures ning edaspidi tuleks rindu arsti juures kontrollida iga aasta või kahe tagant. 40-aastastel naistel soovitab Szirko lasta teha juba esimese mammograafilise uuringu, sest siis jääb andmebaasidesse n-ö algpilt, millega on tuleviku ülesvõtteid hea võrrelda. Pole vaja karta, et rinnauuringu tegemiseks peab tingimata onkoloogi juurde saama. Selle toiminguga saavad edukalt hakkama ka perearstid, ämmaemandad või õed, kes on saanud vastavat koolitust.

Mõnikord võib kohata suhtumist, et «mis ma sinna rinnauuringusse lähen, vähk on ju nagunii surmahaigus». Selle arvamuse lükkab Szirko otsustavalt ümber, öeldes, et rinnavähk, eriti kui see on varajases staadiumis avastatud, pole tänapäeval sugugi surmahaigus. Koguni 90 protsenti I staadiumis avastatud rinnavähki põdevad patsiendid on viis aastat pärast haiguse ilmsikstulekut täiesti terved. «Kui mõne teise vähi puhul on prognoos ehk halvem, siis rinnavähk on täiesti ravitav,» ütleb Szirko. «Kuna see on kõige sagedasem vähk naistel, siis enese kontrollimine tasub tõepoolest ära. Mitte vaid sellepärast, et haigus on hästi ravitav, vaid ka seetõttu, et naised on reaalselt sellest haigusest ohustatud.»

Kuni 70-aastastest naistest haigestub mingil eluetapil rinnavähki lausa iga kümnes naine. Haigestumise risk on suurem üle 50-aastastel ja vanematel, rolli mängib ka pärilikkus, vähene laste arv, rinnaga mittetoitmine ja hilises eas sünnitamine. On arvatud, et antibeebipillide kasutamise ja rinnavähi tekke vahel on seos, kuid Szirko sõnul pole seda hüpoteesi teaduslikult kinnitatud.

Juhtub aga, et vähk rinnas avastatakse, pole see veel maailma lõpp, sõnab Szirko. «Rinnavähi ravi ei ole nii õudne, kui oleme lugenud ilukirjandusest või näinud filmidest. Sellest olukorrast on võimalik välja tulla nii, et rind jääb alles ja edaspidi elada edasi, nagu poleks midagi juhtunud,» räägib ta. «Tänapäevane keemiaravi on väga individuaalne ja meil on patsiente, kes ei kaota keemia-ravi saades töövõimet. Neil on ehk vahetult raviseansile järgnevatel päevadel veidi kehv enesetunne, kuid pärast seda saavad nad töölkäimist jätkata.»

ITKs tegutseb rinnakabinet

Ida-Tallinna keskhaiglas tegutseb juba paar aastat rinnakabinet, kuhu on kõik naised, kellel on mingi mure seoses rindadega, oodatud. Vastuvõtule tulemiseks pole vaja perearsti saatekirja, piisab vaid aja kinni panemisest.

Vastuvõtule võib tulla kas arsti või ämmaemanda juurde. Kabinetis tehakse nii rindade tavapärast kontrolli kui ka ultraheli- ja mammograafilisi uuringuid. Samuti ravitakse rinnavähki erinevate meetoditega ning jälgitakse rinnavähipatsiente rahvusvaheliste skeemide järgi. Kõikidele soovijatele pakutakse nii rinda säilitavat kui ka taastavat operatsiooni, mis Szirko sõnul ei ole VIP-teenus, vaid haigekassa rahastab seda. «Meie eesmärk on olla hästi kättesaadav ning et naised saaksid siia valehäbita ja lihtsalt tulla,» ütleb ta.

Populaarne

Tagasi üles