Lapse kogukus pole vaid iluviga

Lapsed söövad varasemast rammusamat toitu ja liiguvad vähem. Sellepärast koguneb ka liigselt kilosid.

FOTO: KATRIN ELIAS / ÕHTULEHT

«Paks laps, ilus laps,» öeldi veel mõnda aega tagasi tunnustavalt pontsakamate laste kohta. Nüüd peavad spetsialistid laste rasvumist kogu maailmas probleemiks number üks ja Eesti ei ole siin kahjuks erand.

Aastaid diabeediuuringutega tegelenud Austraalia meditsiiniprofessor Paul Zimmet on öelnud laste tüsenemise kohta koguni, et praegu pealekasvav põlvkond võib olla esimene, kus lapsed surevad enne nende vanemaid. Eestis on praegu peaaegu iga kümnes laps ülekaaluline ning viimase viie aastaga on lisandunud 6000 ülekaalulist last. Tüseduse põhjuseks on enamasti vale toitumine ja vähene liikumine ning harvemini mõni haigus. «On ju näha paari-kolmeaastaseid, kes on nii suure kaaluga, et neil on raske liikuda. Seetõttu tahavadki nad vähem liikuda ning tekib nõiaring,» ütleb toitumisnõustaja Erle Jõema. «Liikumine on lastel oluliselt vähenenud. Näiteks on selgunud ühest Inglismaal tehtud uuringust, et lapsed kulutavad praegu päevas keskmiselt 600 kilokalorit vähem kui pool sajandit tagasi.»

Teisalt on Jõema sõnul ka toidulaud palju rammusamaks läinud – laste lemmikud on magusad piimatooted, kommid, küpsised, magusad joogid. Palju süüakse rämpstoitu ning vähe puu- ja köögivilju. Nii selgub Tervise Arengu Instituudi osalusel valminud uuringust, et Eesti noored on Euroopa lastest kõige viletsamad köögiviljasööjad.

Kui rinnalaps kosub jõudsalt ning on pontsakas, pole vaja sellepärast väga muretseda, sest üldjuhul kasvab laps pontsakusest välja. Tähelepanelik tasuks aga olla nende beebide suure kaalukasvu puhul, keda toidetakse piimasegudega. Lisatoidu andmisega alustades aga soovitab Jõema lapse kasvukõveratel kindlasti silma peal hoida. Kui need on pidevalt üle normi, siis ei maksa lõputult oodata, et ehk probleem ise üle läheb, vaid tasuks igaks juhuks arstiga nõu pidada.

Jõema ütleb, et kui lapsel on kalduvus ülekaalulisusele, siis peaks hoolikalt jälgima, millisest toidust kalorid tulevad ning probleemiga õigel ajal tegelema hakata. Vastasel juhul võib laps kasvades aina tüsedamaks muutuda ning see omakorda on risk näiteks II tüübi diabeedi tekkele. «Rääkimata sellest, et lapsel endal on ülekaalulisena raske olla – ta ei jaksa kehalise tundides kaasa teha, teda võidakse narrida,» ütleb Jõema.

Mõnikord võtavad ülekaalulised vanemad oma lapse tüsedust kui paratamatust ehk et kui meie oleme paksud, ju siis pole ka lapsel sellest pääsu. Kui nüüd kogu perekond ei muuda oma toitumisharjumusi, mis on toonud ülekaalulisuse, siis tõesti pääsu polegi. Toitumisnõustaja aga ütleb, et tegelikult on võimalik teadliku lähenemisega muuta ka põlvest põlve edasi kanduvaid toitumisharjumusi ning seega luua lapsele eeldused, et temast ei saa ülekaalulist.

Tüsedus toob diabeediriski

Last ei saa panna äärmuslikule dieedile ning talle võib olla väga raske selgeks teha, miks ei ole mõistlik kogu aeg süüa vaid friikartuleid ja kohukesi. Teema tuleb jutuks võtta äärmiselt delikaatselt, sest küllap on laps sisimas isegi mures oma välimuse pärast ja kui tema enesehinnangut kahjustada, võivad tal tekkida toitumishäired. «Ei ole mõtet rääkida dieetidest, vaid tervislikust toitumisest. Pole vaja rääkida piirangutest, vaid muuta kogu pere toidulauda. Nii ei saa, et lapsele pannakse taldrikule köögiviljad ja ise süüakse midagi muud,» ütleb Jõema. «Pole ka mõtet rääkida lapsele, et sina pead rohkem liikuma ja trenni tegema, vaid teha seda koos – minge terve perega pärast õhtusööki jalutama.»

Võitlus kogunevate ülekilodega pole kerge ja seda ei saa pidada n-ö kampaania korras. Mida suurem on ülekaal, seda raskem on kaalu kontrolli all hoida, sest rasvarakud ei kao mitte kuskile, vaid dieediga ainult tühjenevad. «Üldiselt on nii, et mida kauem on laps elanud ülekaaluni viinud toitumisharjumustega, seda raskem on olukorrast välja tulla,» ütleb Jõema.  

Keeruline teema

Selgitamine, mis on rämpstoit ning millised on tervislikud valikud, peaks algama juba väikelapseeast. «Teismeliseeas ja koolis tuleb juurde sõprade mõju ning siis võib laps loobuda senistest tervislikest valikutest, ent kui tema maitsemeelt on väikelapseeas õigesti kujundatud, siis mingil hetkel ta võtab aru pähe,» räägib Jõema. «Hästi oluline on jälgida, et laps toituks regulaarselt – et ta sööks hommikul, et vahepalad oleksid tervislikud (pange talle kooli kaasa puuvili või pähkleid) ja isegi kui ta koolitoitu ei taha, siis tuleb hoolitseda, et tal oleks koolist tulles ootamas täisväärtuslik toit. Just nimelt, et see oleks olemas, sest variant, et tule ja võta ise midagi, tavaliselt ei tööta.» Puu- ja köögivilju mittearmastavate laste vanematele jagab ta nipi: pange need talle kättesaadavasse kohta, näiteks arvuti juurde. Võite üllatuda, kui veerand tundi hiljem on porgandid kadunud.

Kui palju magusat oleks parasjagu? «Lasteaialapsed saavad juba lasteaias oma magusanormi täis, nii et neile ei peakski kodus juurde andma,» ütleb Jõema. Liigset maiustamist peetakse muide ka immuunsust nõrgendavaks ning paljud lapsevanemad on märganud, et pärast suuremat kommisöömist on lapsed väga rahutud ja üliaktiivsed. See on seletatav veresuhkru kõikumisega, mis mõjutab inimese emotsioone.

Toitumisnõustaja hoiatab ka kombe eest last magusaga premeerida või lohutada – näiliselt väikesest ja süütust harjumusest saab komme kogu eluks ning sellest võib alguse saada ülesöömine.

Tasub teada

• 1-aastase lapse keskmine kaal on 10 kilogrammi

• 5-aastase lapse keskmine kaal on 20 kilogrammi

• 10-aastase lapse keskmine kaal on 30 kilogrammi

• puberteedieas võib laps aastas juurde võtta kuni 5-6 kilogrammi

Allikas: http://www.arstideliit.ee/wp-content/uploads/2013/01/4-3-Laste-%C3%BClekaalu-k%C3%A4sitlus_%C3%9Clle-Einberg.pdf