Arvutid toovad uued kutsehaigused

Kodus töötades tuleks luua endale korralik töökoht, sest pikka aega suvalistes asendites töötamine hakkab lõpuks tervise peale.

FOTO: SCANPIX

Järjest enam hakkab kõlama arvamus, et arvutitöö pole sugugi nii ohutu ja mõnus tubane olemine, kui seni on arvatud.

Qvalitas Arstikeskus ASi töötervishoiuarst ja peaarst Toomas Põld ütleb, et tundide viisi arvuti taga istumine, mida tihti tehakse ka vales asendis, viib varem või hiljem tõsiste terviseprobleemideni. «Tool on inimese välja mõeldud ja kõige ebatervislikum viis oma keha paigutada. Füsioloogiliselt ei ole istumine meile üldse loomulik,» räägib Põld.

Kui laua taga töötamisest kuskilt kangeks või valusaks jääb, siis tähendab see Põllu sõnul, et protsess on juba mõnda aega kestnud. Kui kaua kulub aega, et ennast n-ö haigeks istuda, on individuaalne ja sõltub sellest, palju inimene trenni teeb ja oma lihaseid kasutab. «Kui istuda kaheksa tundi ning pärast seda liigutada, venitada, treenida, siis see pühib poole istumise negatiivsest mõjust maha,» ütleb Põld. «Kõige õigem oleks muidugi kasutada ergonoomilist tööasendit.»

Selg valutab ka noorematel

Kõige enam satuvad inimesed töötervishoiuarsti juurde seljavalu kaebustega. Põlvkond 40+ vanuses kaebavad tüüpiliselt alaseljavalusid, noorematel aga valutab ülaselg. Hämmastaval kombel tuleb vanematel töötajatel (vanuses 40 eluaastat ja vanemad – toim) vähem ette istumisest tingitud lihasvalusid. «Võimalik, et põhjused tulenevad meie lapsepõlvest – vanasti jooksid lapsed hoovides, aga kus on nad tänapäeval? Toas, arvuti taga,» ütleb ta. «Sellised asjad avaldavad pikaajalist mõju ning tulemusi võib näha mitu aastakümmet hiljem. Ehk et 40-aastastel on lihtsalt tugevam füüsiline baas all.» Samas on Põld murelik, sest kui praegused 20–25-aastased kannatavad juba luu- ja lihaskonna valude käes, siis mismoodi suudavad need inimesed teenida pensioni eelnevale põlvkonnale. Kas arvuti taga istudes on ennast võimalik ka töövõimetuks töötada? «Seda pole veel teada, kuid ma ei välistaks,» ütleb Põld.  

Väga paljud inimesed töötavad nii, et sülearvuti on laua peal. Sellises asendis töötades pole ime, kui mõne aja pärast kael valutama hakkab. Õiges tööasendis peaks arvuti ekraani ülemine osa ja kulmud olema ühel kõrgusel. Täiesti vale tööasend on ka arvuti põlvede peal hoidmine. Nii töötades langeb suur koormus trapetslihasele, mille jäikust on peetud ka üheks stressi põhjustajaks.

Trapetslihase jäikusest lahti saamiseks annab Põld lihtsa harjutuse: võta pliiats suhu, hoia hammastega kinni ning kirjuta läbi kogu tähestik. Lihtne ja lõbus harjutus, mida võiks teha paar korda päevas ning mis vähendab märgatavalt lihaspinget.

Ka nutitelefonide kasutamine toob kaasa kaelaprobleeme, samuti näevad arstid uute hädadena palju kaebusi seoses pöidlaliigestega. Kui varem piinas arvutikasutajaid tihti karpaalkanali sündroom ehk rahvapäraselt «hiirekäsi», siis nüüd on noored inimesed hädas valutavate pöidlaliigestega. Üldse on kutsehaigused kolimas tootmistest aina enam kontoritesse.

Õige tööasendiga seoses räägitakse kõige enam töötoolist. Põld ütleb, et põhiline probleem istudes on see, et ei toetata oma selga. Jalad peaksid istudes olema täistallaga maas ning hea oleks, kui tool poleks ka liiga toetav, sest siis jäävad lihased laisaks. «Kui tool on ebamugav, siis me pingutame ja sätime end paremini, otsime mugavamat asendit ja sunnime end liigutama. See on hea,» ütleb Põld. «Ideaalis võiks osa ajast töötada üldse püsti seistes.»

Õpi oma tooli tundma

Heal kontoritoolil võiks olla kaelatugi, kus saaks vahepeal kaela puhata. Kindlasti peaksid olema käetoed, mis hoiaks kätt hiirega samal kõrgusel. Meeles tasuks pidada, et mitte iga kontoritooli nime all müüdav tool ei taga veel õiget istumisasendit ega ole ergonoomiline.

Kui tööandja ei raatsi korralikku töötooli investeerida, siis saab töötaja ise ka oma olukorda natuke paremaks muuta. Näiteks pannes istumise alla või selja taha padja ning jalgade alla kõrgenduse. «Ja muidugi võiks õppida oma tooli tundma ja kasutama,» ütleb Põld. «Tihtipeale juhtub nii, et inimene kurdab kehva tooli üle, aga kohale minnes selgub, et tal on seal 10 kangi, kuid ta pole täpselt aru saanud, kuidas tooli reguleerida.»

Mida öelda kodus töötajatele, kes tihtipeale töötavad täiesti suvalistes asendites või köögilaua taga taburetil? «Hea on see, et nad pole sundasendis ja saavad end liigutada. Tööl ehk ei saa endale lubada selliseid tööasendeid nagu kodus. Siiski peaks ka kodus olema ergonoomiline kontoritool, sest arvuti taga istumine ei piirdu ju vaid tööpäevaga, vaid me jätkame seda ka kodus,» ütleb Põld.

Kaela ja selga tuleks Põllu sõnul hoida soojas ning kui kontoris tuleb istuda konditsioneeri lähedal, siis poleks sugugi paha salli kanda. Ka nendele inimestele, kes käivad vahepeal õues suitsetamas, soovitab ta soojalt riietuda, sest kuigi kohe ei pruugi suitsupausid külma käes mõju avaldada, siis 5–6 aastaga hakkab selline asi tervise peale ning võib väljenduda just kaelavaludes.

Soovitused, kuidas tööolukorras kehalist aktiivsust säilitada:

•    iga 30 minuti töötamise järel tõuse püsti ja kõnni tööruumis

•    joogijanu korral tõuse püsti ja kõnni ringi

•    kui vähegi võimalik, kasuta kaugemal asuvat WCd

•    telefoniga rääkides tõuse alati püsti ning kõnele kõndides

•    kui vähegi võimalik, tööta osa päevast püstises asendis

•    kohvipausid tee kõndides

Allikas: ergonoomikakonverents, TÜ spordibioloogia ja füsioteraapia instituudi professori Mati Pääsukese ettekanne