Statistikaameti andmetel on viimase viie aasta jooksul arstiabi kättesaadavus Eestis aasta-aastalt paranenud, nii et mullu tekitas see probleeme vaid 2-5 protsendile elanikkonnast.
Statistika: arstiabi jääb kättesaamatuks vähestele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paranenud on arstiabi kättesaadavus nii vaesemate kui rikkamate inimeste jaoks, erinevas vanuses ning sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste jaoks. Perearstile pääsemisega oli 2009. aastal probleeme vaid 2 protsendil elanikest, eriarstile 4,2 protsendil ja hambaarstile 5,2 protsendil elanikest.
Siiski on raskem arsti juurde pääseda väiksema sissetulekuga inimestel ning ilma tööta olevatel inimestel.
Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja Merle Paats ütles, et kuna üldiselt on arstiabi tasuta kõigile sotsiaalmaksu maksjatele ning lastele, hambaravi aga ainult alla 19-aastastele, on loogiline, et arstiabi liikide järgi on kõige paremini kättesaadav perearstiabi ning kõige halvemini hambaarstiabi.
Paats tõi välja, et perearsti juurde mittesaamise põhjuseks on pigem liiga pikk ootejärjekord ning selle põhjuse osatähtsus on viimastel aastatel ka tõusnud. Nii väidab koguni 35 protsenti arstile mittepääsenutest. Samuti loodavad perearsti puhul inimesed, et terviseprobleem möödub ehk iseenesest (14 protsendil juhtudel). Takistuseks on ka ravikindlustuse puudumine ja pikk vahemaa.
Eriarsti juurde mittesaamise põhjuseks on eelkõige pikk ootejärjekord (62 protsendil) ning vähemal määral majanduslikud põhjused. Samas on majanduslike põhjuste osatähtsus aastatel 2004-2009 oluliselt langenud.
«Hambaarsti tasu tuleb enamasti patsiendil tasuta oma taskust ning hambaarsti juurde mittesaamise kõige olulisem põhjus on majanduslik olukord: 81 protsenti vähemalt 16-aastastest inimestest, kes ei saanud hambaarsti juurde, ei saanud endale seda lihtsalt majanduslikult lubada,» tõdes Paats, lisades, et see põhjus on püsinud muutumatuna läbi viimaste aastate.
Kirde-Eesti rohkem hädas
Piirkondlikult on arstiabi kättesaadavusega rohkem hädas Kirde-Eesti elanikud – probleeme eriarstile pääsemisega tunnistas 7 protsenti ja hambaarstile pääsemisega 11 protsenti elanikest. Ka Kesk-Eesti elanikest on 10 protsenti seisnud silmitsi probleemidega hambaarsti kättesaadavusel. «Kirde-Eestis on inimeste sissetulekud madalamad ja töötus suurem, seetõttu on tulemus loogiline,» sõnas Paats.
Hinnangute aluseks on statistikaameti läbi viidud Eesti sotsiaaluuring 2009, mis tugineb rahvusvahelisele sissetuleku ja elamistingimuste uuringu metoodikale. Sarnast uuringut viivad läbi kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.