/nginx/o/2014/03/25/2913512t1hb039.jpg)
Ameerikas läbiviidud teadusuuringu järgi esineb nn nakkavat haigutamist vanemaks saades üha harvemini.
«Nakkavat» haigutamist seostatakse eaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nakkav haigutamine tähendab, et inimene hakkab haigutama siis, kui seda teeb keegi teda ümbritsevatest, vahendab BBC. Nakkavat haigutamist on varasemates uuringutes tugevalt seostatud inimese empaatiavõimega.
Värske uuring näitas aga, et mida vanemaks inimene jääb, seda väiksema tõenäosusega ta siis haigutab, kui keegi ta kõrval haigutab. Nüüd uurivad teadlased, kas nakkav haigutamine on pärilik, lootes seeläbi aidata ravida vaimuhäireid.
Väidetavalt esineb näiteks autismi ja skisofreenia haigetel vähem nakkavat haigutamist, ütlesid teadlased ja selgitasid, et geenide uurimine võib seega sillutada teed uutele ravivõimalustele.
Ajakirjas Plos One avaldatud uuringus näidati 328 osalejale kolmeminutilist videot, milles inimesed haigutasid. Iga kord, kui video vaataja haigutas, pidi ta vajutama nupule. Kokku haigutas 68 protsenti osalejatest ning neist 82 protsenti olid vanuses alla 25 eluaasta. Üle 50aastaste seas oli neid ainult 41 protsenti.
«See on tänaseni kõige suurem uuring, kui vaadata uuritavate arvu. Vaatlesime väga mitut erinevat faktorit,» lisas uuringut juhtinud Põhja-Carolina Duke´i ülikooli teadlane Elizabeth Cirulli.