/nginx/o/2010/02/25/321804t1h7b51.jpg)
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Anneli Kalle-Talviku sõnul tekitab Tallinna idee luua munitsipaalperearsti (MUPE) teenus perearstides rea küsitavusi, ent arstide ülekoormatuse peamiseks põhjuseks on tema sõnul tervishoiu korraldamatuse küsimus ning süsteemi töö parandamiseks on vaja hoopis riiklikke meetmeid.
Kalle-Talvik rääkis meditsiiniportaalile Med24, et Eesti Perearstide Selts ja Tallinna Perearstide Selts jälgivad huviga Tallinna linna ettevõtmist ja soovi parandada perearstiteenuse kättesaadavust Tallinnas. Perearstid ei taha ideele hinnangut anda enne, kui uus keskus tööle hakkab.
Perearst selgitas, et ettevõtjast perearst kulutab oma tööajast haldusele ja raamatupidamisele reeglina väikese osa, sest see teenus ostetakse tavaliselt sisse. Enamasti on perearstikeskused väikeettevõtted ja nende raamatupidamine on teostatav ka asja pisutki õppinul.
Valdav osa arsti tööajast kulub Anneli Kalle-Talviku sõnul patsientidega seotud kohustuste täitmisele, sealhulgas ka peale vastuvõttu. Kuna MUPE loomine ei vähenda patsiendiga seotud paberimajanduse mahtu, siis ei tähenda selle loomine tema hinnangul erilist ajavõitu.
Väide ebapiisavast imikute jälgimisest ja kodusest patronaažist on arsti jaoks arusaamatu, sest imikute ja laste jälgimise plaan on lastearstide ja perearstide poolt kooskõlastatud ning sotsiaalministeeriumis ja haigekassas kinnitatud ning perearsti tööjuhendi osa.
«Sellise plaani alusel töötavad kõik perearstid ja kusagil mujal Eestis pole tekkinud kahtlust, et imikute ja laste jälgimine oleks ebapiisav või ebakvaliteetne. Samuti tehakse koduseid patronaaže vastavalt kokkulepitud plaanile. Koolilaste jälgimist teostab kooli tervishoiutöötaja ja pole põhjust kahelda, et ta on ebapädev või koolilapsed oleks halvasti teenindatud,» rääkis Kalle-Talvik.
«Perearstide töötulemuste statistika näitab hoopiski selgelt, et süsteem töötab hästi ja ette heita pole midagi. Probleemi on tekitatud aastaid ainult Tallinna linnas, kus hoolimata headest hõlmatuse näitajatest ja aina paranevast perearstide töö kvaliteedist soovitakse pöörduda tagasi tsentraliseeritud ja ülereguleeritud meditsiinikorralduse juurde, kus kodanikel pole vaja vastutust võtta, sest nende tervise eest hoolitseb poliitiline võim,» lisas ta.
Tohter möönis, et Eestis kehtib töö ja puhkeaja seadus, millest lähtuvalt haigekassa maksab täna perearstile 40 töötunni eest nädalas: «Pikemate tööpäevade puhul kannataks järgmisel päeval arsti töövõime, tähelepanu ja töö kvaliteet. Riigi poolt on korraldatud nii, et väljaspool perearsti tööaega saab kodanik vajadusel pöörduda kas kiirabi, erakorralise meditsiiniosakonna või perearsti nõuandetelefoni poole.»
«Tänane praktika on, et perearsti vastuvõtt ongi nii pikk, kui on vajadus, aga mitte lühem kui neli tundi tööpäevas,» selgitas ta ning lisas, et arstidele on suureks abiks pereõed, kelle panus kodanike teenindamisel on esmatasandis suur.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige toob perearstiteenuse kättesaadavuse probleemi analüüsides välja, et teenust tahetakse saada harjumuse kohaselt nüüd ja kohe, kuigi selleks pole sageli meditsiinilist vajadust.
«Erakorralise üldarstiabiteenuse pakkumine väljaspool perearsti tööaega peaks olema lahendatud ühtsete põhimõtete alusel kogu riigis ja selleks peaks sõlmima eraldi korralduslikud ja finantseerimise alased kokkulepped,» ütles Anneli Kalle-Talvik.
Tema sõnul on Eesti arstide ülekoormatuse peamiseks põhjuseks hoopis nii perearstiabis kui ka eriarstiabis tervishoiu korraldamatuse küsimus – seda probleemi ei lahenda MUPE, vaid süsteemi töö parandamiseks on vaja riiklikke meetmeid.
«Näiteks on täna üsna tavaline, et perearst kulutab nii mõnegi tunni oma tööpäevast patsiendile haiglasse koha saamiseks või sotsiaalteenuse korraldamiseks, põrkudes kokku probleemiga, et lihtsad, inimesele esmavajalikuks osutuvad teenused ei olegi kättesaadavad või osutuvad kättesaadavaks alles pärast pikka järjekorras ootamist. Probleem aga vajab lahendamist täna, mitte kahe kuu pärast,» selgitas tohter.