Angiin nõuab kiiret ravi

Kuidas eristada bakteriaalset angiini viiruslikust? Illustratsioon: Pm

Tallinlane Margus (35) haigestus angiini eelmisel kevadel. Alguses arvas ta, et teda kimbutab tavaline külmetus. «Paar päeva oli lihtsalt valus neelata, kuid siis läks keel paiste. Ma ei saanud isegi rääkida,» meenutas Margus.

Ühel päeval oli enesetunne õige kehv, ta läks töölt koju, võttis valuvaigistit ja jäi lootma, et valu möödub. Kõrget palavikku tal ei olnud, kuid tema kurgumandlitele oli tekkinud kollakasvalge katt.

Sama päeva õhtul helistas Margus siiski oma tuttavale arstile, kes soovitas kohe haiglasse kiirustada, kuna paistetus võib põhjustada lämbumisohtu. Öösel seadiski ta sammud EMOsse. «Sain kõvasti sõimata, et kus ma enne olin, miks ma perearsti juurde ei läinud,» lausus mees. «Kohe taheti hakata mu kurgumandleid lõikama, kuid puiklesin vastu.»

EMOs pandi talle diagnoos ja soovitati kohe järgmisel päeval arsti juurde minna. Kuna Margus põdes angiini esimest korda, otsustasid tohtrid mandlite lõikamisega oodata. Neljal järjestikusel hommikul pidi Margus läbi käima haiglast, kus talle tehti vajalikud protseduurid. Lisaks võttis ta antibiootikume. «See kõik oli väga tüütu,» lausus ta.

Suve lõpuks sai Margus aja kõrva-nina-kurguarsti juurde. Tohter arvas, et tema kurgumandlid on kehvas seisus, kuid pidas lõikust siiski viimaseks lahenduseks.

Margusel on veel kurgumandlid alles ja rohkem pole ta ka angiini haigestunud. «Ehmatas ikka ära küll. Ja milline metsik valu!» ohkas Margus, et ei tahaks enam kunagi midagi sellist kogeda.

Margusel oli angiin ehk äge kurgumandlite põletik, mida nimetatakse ka ägedaks tonsilliidiks. Tegemist on nakkushaigusega. Haigustekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletikku. Haigust võib esineda igas vanuses.

Sümptomiks turse teke

Qvalitase arstikeskuse perearsti Ingrid Tälli sõnul saab inimene ise eristada angiini tavalisest külmetushaigusest. «Bakteriaalne äge kurgumandlipõletik algab tavaliselt järsu palaviku tõusu ja kurguvaluga, lisaks võib tekkida peavalu ja väsimus. Kaelal suurenevad lümfisõlmed ning kurgumandlitel võib olla kollakasvalge katt,» selgitas tohter.

Turse võib tekkida kogu neelu piirkonnas. Kurgumandlid ja ümbritsevad lümfisõlmed suurenevad, kuna nendes toimub mikroobide intensiivne hävitamine, kude tursub. Põletikulise protsessi korral häirub ka normaalne vedeliku tasakaal rakkudes ja väljaspool seda – seegi tekitab paistetust.

Täll lisas, et ka viirusliku angiini puhul võib kaasneda palavik ja kurguvalu, kuid vaevused ei ole nii häirivad. Sellegipoolest tuleb igasuguse kahtluse korral kohe arsti poole pöörduda.

Angiini põhjustavad sagedamini erinevad viirused, näiteks rino-, adeno- ja gripiviirused, harvem bakterid. «Ei saa siiski mainimata jätta angiini tekitajana ka difteeriat. Eestis pole viimasel aastakümnel seda olnud, küll aga Lätis ja Venemaal,» nentis Täll. Ta toonitas, et kuna tegemist on vaktsiinvälditava haigusega, on oluline ennast kaitsesüstida.

Viirusliku angiini puhul on ravi sümptomaatiline ja haigus taandub nelja-viie päevaga. Angiinist saab võitu kurgupastillide või -spreidega ning valu- ja palavikuvastaste ravimitega. Samal ajal on oluline juua piisavalt vett, sest mida niisutatumad on limaskestad, seda halvemini saab viirushaigus sinna endale «pesa teha».

Bakteriaalset kurgupõletikku ravitakse aga antibiootikumidega. Nakkusoht taandub ööpäev pärast antibiootikumiravi ning üldseisund peaks paranema kahe-kolme päeva jooksul.

Kuna ligi 85–90 protsenti angiinidest on viiruslikud, siis enamasti antibiootikumiravi vaja ei lähe. Samas võib ka viiruslik tonsilliit tüsistuda bakteriaalse põletikuga.

Tälli sõnul mängib angiinist paranemisel suurt rolli inimese immuunsüsteem. Paranemist võivad raskendada ka kroonilised haigused, näiteks südame-, liigese- ja suhkruhaigus. «Iga inimene oskab individuaalselt oma valuläve hinnata. Kui neeluvalu vaatamata ravile püsib ja võimendub, ei saa seisund kontrolli all olla,» nentis Täll, kelle sõnul peab siis kindlasti arstiga silmast silma konsulteerima.

Sage põletik vajab lõikust

Angiini üks tüsistusi võib olla paratonsillaarne abstsess, mille korral levib põletik kurgumandli kapslit ümbritsevale koele. Põletik võib tekkida neli-viis päeva pärast angiini põdemist. «Kurguvaevused süvenevad, tekib väga tugev neelamisvalulikkus, palavik tõuseb,» selgitas perearst.

Kuna angiin võib tekitada püsivat põletikulist protsessi kurgumandlite koes, paneb see omakorda surve alla inimese immuunsüsteemi. Seetõttu võivad haiguse venima jäädes lõpuks süda, liigesed või neerud kahjustuda, harva ka kõik kolm organsüsteemi.

«Seega on oluline koos raviarstiga hinnata, kui sageli ja millise iseloomuga on inimese elu jooksul kurgumandlipõletikke põetud ning otsustada, kas on vajalik erialaarsti – nina-kõrva-kurguarsti – konsultatsioon,» sõnas Täll.

Kui inimene põeb üle kolme angiini aastas, peetakse haigust juba krooniliseks ning sellisel juhul on üheks võimaluseks mädaste mandlite eemaldamine, et vältida korduvate põletike teket.
----------------------------------------

Ägeda tonsilliidi tunnused

•    Üldsümptomiteks on palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus.

•    Iseloomulik neelu valulikkus, mis neelamisel süveneb.

•    Sageli esineb kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva.

•    Valu tõttu on sageli raskendatud söömine.

•    Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud, kuna inimese immuunsüsteem võitleb põletikutekitajaga.

Allikas: inimene.ee