:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2822110t1h11b7.jpg)
Eestis on hinnanguliselt 20 000 C-hepatiiti nakatunut – seda on ligi kaks korda rohkem, kui meil arvatakse olevat HIV-positiivseid. Ravi saavad neist vaid üksikud.
Vähetuntud haigus, mida põetakse Eestis rohkem kui HIVd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«C-hepatiit on väga tõsiste tagajärgedega ja isegi potentsiaalselt surmaga lõppev maksahaigus, mis domineerib peamiselt kuni 40. eluaastates inimeste seas, kes on oma parimas lastesaamise- ja tööeas,» märkis Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esimees dr Matti Maimets. Spetsialistide arvates on haigus Eestis nii aladiagnoositud kui ka alaravitud – vaid ca 3-4 protsenti nakatunutest saab täna vastavat ravi.
C-hepatiidi avastamise muudab keeruliseks asjaolu, et haigus progresseerub väga pika aja jooksul ning esimesed kaebused võivad tekkida alles aastaid pärast nakatumist. Seetõttu jõuab enamik patsiente arsti juurde liiga hilja.
«Aastas alustab C-hepatiidi ravi ca 400 inimest, mis on vaid mõni protsent tegelikest viirusekandjatest. Samas on teada, et ilma ravita areneb ligi 80 protsendil nakatunutest haigus krooniliseks C-hepatiidiks, mille süvenemine põhjustab juba rasket maksakahjustust – tsirroosi või isegi maksavähki,» nentis Maimets.
Ühtlasi ei allu kõik patsiendid ravile ühtemoodi. Eestis domineerib eelkõige 1. genotüübi viirusega C-hepatiit, millest tervenemise tõenäosus on seniste ravivõimaluste juures olnud alla 50 protsendi. Viiruse teise ja kolmanda genotüübi puhul on ravi efektiivsus olnud kuni 80 protsenti.
«Käesoleva aasta algusest hakkas Eesti Haigekassa rahastama lisaks kahele eelnevalt kasutusel olnud ravimile kahte uudset ravimit, mis uuringute kohaselt on parandanud oluliselt ravitulemusi,» sõnas Ross. Uute ravimite kompenseerimine sellest aastast kahekordistab haigekassa kulutusi C-hepatiidi ravile.
Uued ravimid on näidanud oluliselt paremaid ravitulemusi just 1. genotüübiga patsientidel. Seda nn kolmikravi on Eestis täna võimalik saada väga kaugele arenenud maksafibroosiga (F3-F4 tüüpi) patsientidel – Eestis on aastas selliseid patsiente kuni 100.
Umbes 30 protsenti C-hepatiidi põdejatest Eestis on saanud haiguse verekomponentide ülekande käigus enne 1993. aastat, kui C-hepatiiti veel doonorverest ei kontrollitud. C-hepatiidi riskigruppi kuuluvad veel meditsiini- ja päästeteenistuse töötajad, süstivad narkomaanid, hemofiiliahaiged, tätoveeritud ja augustatud inimesed.