/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2014/03/27/2920174t1hb576.jpg)
Kolm Eesti suurhaiglat Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla keeldusid möödunud aasta kallimaid ravijuhte kommenteerimast, kuna info on nende sõnul liiga delikaatne.
Kolm suurhaiglat keeldusid kalleid ravijuhte kommenteerimast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulluste kallimate ravijuhtude edetabeli esimeselt ja teiselt kohalt leiab lastehaigla, kel kulus esimesel korral inimese raviks üle 182 000 euro ja teisel üle 145 000 euro. «Lastehaigla ravijuhte me ei kommenteeri,» ütles haigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier. «Ravime ikka haigeid lapsi, kellele tehakse vajalikke uuringuid ja ravi,» täiendas ta ennast.
Kliinikum tunnistas, et nende kallim ravijuht, mis oli samuti pediaatria erialal, oli komplitseeritud meditsiiniliste probleemidega vastsündinu ravimine. Põhja-Eesti regionaalhaigla ei soostunud sisehaiguste eriala juhtumit samuti kommenteerima, öeldes, et tegemist on liiga tundliku informatsiooniga.
Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Katrin Romanenkov selgitas, et pediaatria puhul on kallimad ravijuhud enamasti seotud vastsündinute tõsiste terviseprobleemide, näiteks südamerikete kirurgiline ravi, või sügavalt enneaegsete laste raviga. «Kuivõrd meditsiin areneb jõudsalt iga aastaga, suudetakse aina enam toime tulla järjest raskemate seisundite ravimisega, mis omakorda nõuab aga ka järjest suuremaid kulutusi keerukale tehnoloogiale ja ravile,» sõnas ta.
Ravijuhu teebki Romanenkovi sõnul enamasti kalliks see, et on tegemist mõne haruldase ja väga raskekujulise haigusega või kui inimesel on hulgitrauma või korraga mitu erinevat kaasuvat haigust, millega tuleb lisaks tegeleda. Keskmisest kallimaks teeb ravi ka pikaajalise intensiivravi vajadus, mis eeldab muu hulgas kõrgtehnoloogilise aparatuuri kasutamist ning nädalaid või kuid kestvat ravi. «Näitena kallitest juhtudest võib nimetada ka keerukaid organsiirdamisi,» tõi ta välja.
Olukorras, kui Eestis vajalik ravi puudub, aga mujal tõendatud efektiivsusega teenust osutatakse, saadetakse patsient Romanenkovi sõnul plaanilisele ravile välismaale. «Kuivõrd välismaale saatmise vajadus tekib enamasti just keerukamate ja harvaesinevate haiguste korral, on ka sealsete ravijuhtude maksumus reeglina kõrge,» lisas ta.