Mõõdukas annus päikest kaitseb tulevast last hulgiskleroosi eest

Rohkelt päikese käes viibivad rasedad sünnitavad tervema lapse

FOTO: Array

Raseduse ajal vähe päikese käes viibivad naised võivad sünnitada lapse, kelle risk haigestuda hulgiskleroosi (sclerosis multiplex) on keskmisest suurem, selgub Austraalias läbiviidud uuringust.

Lapsed, kelle emad on viibinud raseduse ajal vähe päikese käes, on saanud emaüsas vähem D-vitamiini ja seeõttu on nende immuunsüsteem nõrgem ja haigustele vastuvõtlikum, selgus ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health avaldatud uuringust.

Uuring oli laiaulatuslik: selle tarvis analüüsiti andmebaase ja küsitlusi, mis hõlmasid kokku ligi 2,5 miljoni austraallase isikuandmeid. 1500 nendest põdes hulgiskleroosi.

Selgus, et inimese hulgiskleroosi haigestumise tõenäosus sõltus suuresti aastaajast, mil ta oli sündinud. Haigusrisk oli suurem neil, kelle ema oli viibinud raseduse esimesel trimestril harva päikese käes. Sünnikoha ja sclerosis multiplex'i haigestumise tõenäosuse vahel oli seos väiksem.

Ebapiisavat D-vitamiini hulka ja hulgiskleroosi haigestumise tõenäosust on varemgi omavahel seostatud, kuid selle haiguse seost raseduse esimese trimestri aegse D-vitamiini hulgaga uuriti Austraalias esmakordselt.

Uurijad peavad tõenäoliseks, et naised, kes raseduse ajal viibivad piisavalt päikese käes või tarbivad D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid, vähendavad oma tulevase lapse hulgiskleroosi haigestumise riski.

Portaali inimine.ee andmetel on clerosis multiplex (SM) ehk hulgiskleroos noorte inimeste neuroloogiline haigus, mille esimesed sümptomid jäävad sageli 20. ja 40. eluaasta vahele. Mis haigust põhjustab, veel täpselt ei teata. Haigust ei ole võimalik täielikult välja ravida, küll aga on seda võimalik ravimitega kontrolli all hoida.



Haiguse tagajärjel tekivad pea- ja seljaajusse autoimmuunse põletiku kolded. Sümptomid sõltuvad kolde asukohast: tekivad nägemisprobleemid, tasakaaluhäired, tuimustunne, jalgade nõrkus jne.  Aja jooksul sümptomid kaovad ja eriti haiguse alguses võib inimene peaaegu terveks saada.



Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast. Kõige sagedasemad esmasümptomid on nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), käte-jalgade nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus.


Tagasi üles