Kõrvetised viitavad enamasti reflukshaigusele

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Refluksi tekitab lõtv söögitoru sulgurlihas.
Refluksi tekitab lõtv söögitoru sulgurlihas. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Valdav osa inimestest on mõnikord tundnud ülakõhus ja rinnus kõrvetavat tunnet või isegi toidu sattumist tagasi suhu – paljud ei oska aga püsivaid kaebusi seostada sellise tõvega nagu reflukshaigus.

Gastroösofageaalne refluks tähendab maosisu tagasivoolu söögitorusse, harva suhu, ninaneelu või isegi hingamisteedesse. Reflukshaigus on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia.

Reflukshaiguse tüüpiliseks sümptomiks loetakse kõrvetisi – kui inimesel tekivad kõrvetised, siis uuringute andmetel on 92 protsendil juhtudest tegu just nn mao-söögitoru tagasivooluga. Ometigi arvatakse, et 20–60 protsendil refluksi põdejatest tekivad rohkem hoopis ebatüüpilised vaevused ilma tugevate kõrvetisteta, näiteks köha, tükitunne kurgus, probleemid hingamisel jpm.

83-aastasele Maimule (täisnimi toimetusele teada – toim) valmistavad juba pikemat aega muret kõrvetised ning see, et tal enda sõnutsi sappi pidevalt üles ajab. Samuti ei saa ta hästi süüa haput, küpsetatud ja vürtsikat toitu. Maimu ei ole seniajani veel probleemiga arsti poole pöördunud.

«Vahel ajab köhima ka, aga ma ei tea, kas see on sellest haigusest. Ka sügavale kummardades on vahel tunne, et söök tuleb tagasi, mõnikord läheb suus mõruks isegi pikali olles. Olen kuulnud, et on rohtusid, aga pole neid ise tarvitanud, katsun söögiga hoida,» rääkis Maimu.

Kuigi ka terved inimesed tunnevad vahel, kuidas maosisu üles tuleb, ei põhjusta see neile suuri vaevusi. Reflukshaigel juhtub seda üle kolme korra nädalas ja mitu korda päevas – ja see mõjub juba elukvaliteedile. Maosisu võib tekitada põletikulisi muutusi söögitorus.

Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Benno Margus selgitas, et sümptomite intensiivsus ja sagedus ei pruugi alati näidata, et haiguse tõttu on juba tekkinud limaskesta kahjustus ehk ösofagiit.

«Juhul kui leitakse söögitoru limaskesta põletik, on samuti tegemist reflukshaigusega, ehkki patsiendil ei pruugi haigusele viitavaid vaevusi olla,» selgitas Margus. Kuid võib ette tulla ka vastupidist: patsiendil, kel esineb väga sageli intensiivset maosisu tagasiheidet või kõrvetisi, ei tarvitse limaskesta kahjustust olla.

Reflukshaigus kujuneb Marguse sõnul välja siis, kui söögitoru alumise sulgurlihase töö häirub – lihas lõtvub. «Tegemist võib olla funktsioonihäirega või ka orgaanilise muutusega, näiteks söögitorulahi songaga,» rääkis ta.

Haiguse teket soodustavad aga ka teatud toidud, ravimid (nt nitroglütseriin) ja suitsetamine, samuti ülekaal, rasedus, vale kehaasend töötamisel, pigistavad rõivad jm. «Kurja juur ei ole mitte ainult maohape, millele söögitoru limaskest on oluliselt tundlikum, vaid ka maonäärmete toodetud valke lõhustavad ensüümid. Samuti sapphapped, mis võivad kaksteistsõrmikust tagurpidi makku sattuda ja sealt refluksi tingimustes söögitorru paiskuda,» kirjeldas Margus.

Arsti sõnul saab reflukshaiguse diagnoosi panna juba tüüpiliste sümptomite põhjal, nagu kõrvetised. Täpsustamiseks võidakse teha endoskoopiline uuring. Keerukamatel juhtudel on varuks muidki uuringuid, nagu 24-tunnine happemõõtmine ehk pH-meetria ja söögitorusisese rõhu mõõtmine ehk manomeetria.

Reflukshaiguse raviks kasutatakse maohappe tootmist pärssivaid ravimeid – prootonpumba inhibiitoreid. Margus kinnitas, et tablettravi on tüüpiliste sümptomite ja söögitoru põletiku ravimisel väga tõhus. Paraku pole need nii mõjusad ebatüüpiliste sümptomite ravis (köha, astma, kõripõletik jm). Ravimata refluks võib põhjustada kroonilist kõripõletikku, kähehäälsust ehk düsfooniat, kroonilist kurguvalu, köha jt haigusseisundeid.

Esimest korda selliste kaebustega perearsti juurde tulnul võidakse katsetada prooviravi, mis kestab kaks nädalat – seda eeldusel, et puuduvad ohusümptomid, nagu valulik neelamine, verejooks söögitorust või oksendamine. «Ent kui pärast edukat prooviravi sümptomid taas ilmnevad, on kindlasti vaja teha gastroskoopia,» lausus Margus.

Kui gastroskoopial söögitoru limaskesta kahjustust ei leita, tuleks ravimit võtta vähemalt üks kuu iga päev ja edaspidi vastavalt vajadusele. «Kui aga leitakse ösofagiit, tuleks ravimit võtta kindlasti raviannuses kaks kuud ja edaspidi on soovitatav jätkata igapäevast püsiravi ehk säilitusravi väiksemas annuses,» sõnas arst.

Vähioht

Tüsistuste korral vajab patsient operatsiooni. «Tüsistuste korral tuleks kindlasti opereerida ning söögitorulahi songaga patsientide puhul oleks see samuti soovitatav,» lausus Margus. Samuti võib tema hinnangul kaaluda kirurgilist ravi siis, kui patsient seda soovib, et mitte jääda aastateks säilitusravile.

Arvatakse, et umbes kümnendikul reflukshaigetest kujuneb nn Barretti söögitoru, mis võib edasi areneda vähkkasvajaks. «Barretti söögitoru diagnoosimiseks tuleb kindlasti võtta muutunud limaskestaga alalt koeproovid,» sõnas arst.

Kui terviseportaali Inimene andmetel on reflukshaiguse sagedus viimase kümnendi jooksul kahekordistunud, siis Margus ei ole päris sama meelt. «Võimalik, et haiguse esinemissagedus on veidi suurenenud, kuid kindlasti mitte kahekordistunud,» arvas ta.

Refluks võib tekkida igas eas, ka imikutel. Haiguse vältimiseks pole Benno Marguse sõnul erilisi reegleid. «On teada, et ülekaalulisus suurendab refluksiriski, seega tuleks oma kehakaalu jälgida,» möönis ta.

Vaevusi tekitavad toidud ja joogid võivad olla igal inimesel erinevad. Üldiselt on soovitatav süüa sagedamini, aga väiksemate portsjonite kaupa ning vältida söömist enne magamaminekut ja kolm tundi enne sportimist. Imikute puhul tuleks eelistada rinnapiimaga toitmist.

Tagasi üles