«Ebola viirus oli kaua aega üks suur mõistatus, see, mida ta endast kujutab, selgus alles 1976. aastal, kui tolleaegses Zaire'is ehk praeguses Kongo Demokraatlikus Vabariigis tehti see haigus kindlaks ühel haigel Ebola jõe äärses külas - sealt ka viiruse nimetus, see on väga ohtlik viirus, mis kuulub kõige kõrgemasse ehk neljandasse ohtlikkuse klassi, meie tavaline gripiviirus kuulub teise klassi,» rääkis Kutsar «Ringvaates», vahendas ERR Uudised.
Tema sõnul ei ole Eesti inimesed Ebola viirusega siiani kokku puutunud ja sellesse nakatunud inimesi Eesti arstid siiani näinud ei ole. «Esialgu on tegemist ainult Kesk- ja Lääne-Aafrikas levinud eriti ohtliku nakkushaigusega, kuid samas ei ole sugugi välistatud, et seal nakatanud eurooplane või ameeriklane viib inkubatsiooni- ehk varjatud perioodi jooksul selle nakkuse oma kodumaale,» ütles epidemioloogianõunik.
Seejuures sõltub haiguse jõudmine näiteks Euroopasse paljuski sellest, kuidas viiruse levikupiirkonda külastavad nimesed käituvad, muuhulgas võib haiguse tuua kaasa mõni Guineas töötav meditsiini- või laboritöötaja, Kesk-Aafrika Vabariigis, kuhu lähevad missioonile ka Eesti sõjaväelased. Eestis Kutsari sõnul Ebola viirust siiani tuvastatud ei ole.