/nginx/o/2010/10/23/453736t1h6f29.jpg)
Keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka elustiili mõjuritest, sh kehalisest aktiivsusest ning varem põetud suguhaigustest, selgub täna kaitstavast doktoritööst.
Doktoritöö: mehe viljakusnäitajad sõltuvad elustiilist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ arstiteaduskonna doktorant, uroloog Kristo Ausmees kaitseb täna kell 15 Tartu ülikoolis oma doktoritööd «Keskealiste meeste reproduktiivfunktsioon: seos eesnäärme, elustiili faktorite ja paari viljatusega».
Uuringu viis ta läbi Tartu ülikooli kliinikumi androloogiakeskuses ning fookuses oli 45-aastaste meeste viljakusparameetrid ja neid mõjutavate tegurite avaldumine.
Selgus, et keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka seonduvatest elustiili mõjuritest, näiteks kehaline aktiivsus ning varem põetud suguhaigused.
Samuti leiti uuringus, et keskealiste meeste seemnevedeliku kvaliteet langeb seoses eesnäärme suurenemise ning urineerimisprobleemide tõusuga. Sarnane seos avaldub uuringu alusel ka suguteede põletikuliste muutustega.
Mehe reproduktiivtervise uuringutele pööratakse kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu. Üheks põhjuseks on sündivate laste vanemate keskmise vanuse tõus arenenud riikides, mida mõjutavad hariduslikud ja tööalase karjääriga seotud otsused ning meeste soov saada isaks läbi uue partnersuhte.
Teiseks põhjuseks on kehavälise viljastamise meetodite kättesaadavuse paranemine ja odavnemine, mis mõjutab eelkõige eelnevalt lastetute paaride reproduktiivsusega seotud otsuseid.
«On teada, et umbes 15 protsenti fertiilses eas olevatest paaridest on viljatud. Neist umbes ühel neljandikul juhtudest on põhjused ainult mehepoolsed,» ütles doktoritööd kaitsev Ausmees.
«Mehe viljakusnäitajaid mõjutavad teadaolevalt veresoonkonna-, hormonaalsed- ja ainevahetushaigused, organismi anatoomilised ja füsioloogilised muutused ning paljud elustiili- ja keskkonnafaktorid,» lisas ta.
Vanus on ka üks olulisemaid eesnäärmemahu suurenemise ja urineerimishäirete tekkega seotud riskifaktoreid.
Ligi pooled 50aastastest meestest kurdab urineerimisega seotud kaebuste üle, alates viiekümnendatest eluaastatest tõuseb urineerimiskaebustega meeste osakaal 10% ühe eludekaadi kohta.
«Hetkel puuduvad teadaolevalt uuringud eesnäärmemahu suurenemise, alumiste kuseteede kaebuste ning meeste reproduktiivfunktsiooni seoste kohta. Seetõttu on üha olulisem uurida tegureid, mis mõjutavad vanemate meeste seemnevedeliku kvaliteeti ja sellega seotud viljakusnäitajaid,» tõdes Ausmees.