Täna toimuvatel Eesti arstide päevadel rääkis meediaekspert Raul Rebane, millised müüdid arstide kohta ühiskonnas levivad ning kuidas on need seotud arstidega kokkupuutuvate inimeste tegelike hinnangutega.
Levinumad müüdid Eesti arstide kohta
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
3. aprill 2014, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Müüt on lugu, mis uskumuse korral mõjutab inimeste valikut,» selgitas Raul Rebane. Müütidel on võimu siis, kui neid usutakse.
Meedias levivatest arstidega seotud müütidest tõi Rebane välja järgmised:
- Kõik lähevad Soome
- Saavad palju palka, aga streigivad
- Võimatu arsti juurde pääseda
- Teevad vigu
- Kui vaja, siis neid pole/ei tööta
- Ulatusliku dopinguvahendamise üles tunnistanud Vitali Bernatski loodud kuvand
Umbes saja inimesega tehtud küsitlus näitas, et arstidega otseselt kokkupuutuva inimese arvamus on siiski oluliselt teistsugune, kui ühiskonnas leviv müüt.
Küsitluse põhjal selgus, et inimeste kujutluses on Eesti arst keskealine või vanem naisterahvas. Ta on professionaalne, usaldusväärne, tark, arenev ning moodne. Samas räägib arst patsiendiga vähe. Ka usuvad inimesed, et arstid on pigem jõukad inimesed.
«Pilt on oluliselt parem, kui alguses arvasime,» nentis Rebane.
Rebane tõi välja, et üldist kuvandit parandab see, kui nii sisu ja vorm vastavad ootustele. Nii paraneb üldhinnang kogu süsteemi suhtes. Rebane soovitas arstidel oma mainet ise kujundada, oma looga kogu aeg tegeleda ning väikestele skandaalidele mitte tähelepanu pöörata. Ka ei peaks arstid lugema anonüümseid internetikommentaare.