Ellamaa sõnul leitakse vaid ligi veerandi tervishoiuteenuste kvaliteedi ja järelevalve komisjoni saabunud kaebuste puhul, et need on põhjendatud ja vajavad edasist käsitlust, kirjutab portaal Med24.
«Haige pahameele tekitamiseks piisab õige vähesest,» tõdes ta. «Istudes komisjonis mõtlen sageli, mis selle kaebuse tegelikult genereerib. Enamuse võib tuua ühe nimetaja alla - arstiabile on olnud liiga suured ootused.»
Paljudel juhtudel on komisjoni jõudnud kaebused, kus on selge, et tegu on perekonna siseasjaga. Sageli olevat kaebused tingitud ka südametunnistuse piinadest. «Need on laste avaldused, kes on jätnud oma vanemad abitusse olukorda. Näiteks kaebas tütar hooldekodu peale, et tema hinnangul polnud rasket kopsuhaiget isa korralikult ravitud. Kahjuks ei käinud see tütar aasta jooksul kordagi oma isa vaatamas,» tõi ta näiteks.
«Moodsam rubriik on see, kui isad-emad kaebavad. Nad on jätnud oma varateismelise lapse maha ja ise läinud välismaale tööd otsima. Kui siis lapsega midagi juhtub, hakatakse süüdlasi otsima.»
Viimastel aastatel on lisandunud uus grupp - noored hästi haritud naised. Need kaebused puudutavad günekoloogilist abi. «Need on pikad kirjad, kus pole pointi. Näiteks selgub, et probleem oli selles, et ei võetud õigel ajal allkirja mingi protseduuri tegemiseks,» rääkis ta.