Ebameeldivad faktid hügieeni kohta, mida te ei taha teada

Voodis leidub miljoneid väikseid tolmulesti. Foto: SCANPIX

Enamus inimesi püüab elada võimalikult puhtalt. Tegelikult on inimene ise üks suur pisikukandja ja ega elukeskkondagi pole võimalik desinfitseerida. Saksa ajaleht Bild toob ära mõned faktid, mida inimesed pigem teada ei tahaks.

1. Iga päev hingab inimene sisse keskmiselt liitri jagu kõhugaase. Lennu ajal isegi rohkem, sest lennukis olev madal õhurõhk soodustab gaaside teket.
2. Avalike ujulate basseinivees võib olla kuni 60 liitrit uriini.
3. Madrats imab 10 aasta jooksul 1800 liitrit higi.
4. Kümnendik meie patjadest koosneb kas tolmulestades või nende fekaalidest.
5. 80 protsenti mööblil olevast tolmust koosneb irdunud nahatükikestest.
6. Elu jooksul kaotab mees 58 ja naine u 62 kg naharakke.
7. Kontoritelefonil on ühel ruutsentimeetril u 3900 mikroobi, WC prilllaual on neid u kaheksa.
8. Aluspesu peseva pesumasina vees on 100 miljonit E.coli bakterit, mis pole ime, sest igal aluspüksil on u kümnendik grammi väljaheiteid.
9. Joogivees võib leiduda kuni 16 ravimi jääke.
10. Inimese suus elab 700 erinevat liiki baktereid.
11. Nahast rahakotil leidub rohkem baktereid kui avalikus tualetis.
12. Meesterahvas toodab elu jooksul 14 000 liitrit higi, naised 12 000 liitrit.
13. Päevas neelab inimene alla u 1,5 liitrit sülge.
14. 40 protsenti meestest ja 16 protsenti naistest istub avalikus WC prilllauale.
15. Baariletil olevates soolapähkli kausikestes võib leida 27 erineva inimese uriini jälgi. 68 protsenti meestest ja 36 protsenti naistest ei pese tualetist tulles käsi.
16. Kodukülmikus leidub ühe ruutsentimeetri kohta 11,4 miljonit mikroobe.
17. Kõrvaklappide kasutamine tunni aja jooksul suurendab bakterite arvu kõrvas 700 protsenti.
18. Valamu ühel ruutsentimeetril võib leida 10 000 bakterit.
19. Iga teine laenujalatsis, olgu siis suusasaapas või bowlingukingades võib leida seenhaiguse tekitajat.
20. Kolmandikus avalikest joogiveekraanidest tuleb vana vett, mis on mikroobidega saastunud.