/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2014/04/03/2936688t1h7aaf.jpg)
Kuigi rinnavähi varajane avastamine on Eestis aastatega kasvanud ja igal aastal kutsutakse riskigruppi kuuluvaid naisi tasuta sõeluuringule, jõuavad paljud Eesti naised Põhjamaade naistega võrreldes arsti juurde liiga hilja.
Eestis jõuavad rinnavähiga naised arsti juurde liiga hilja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noorte naiste rinnavähi varajase avastamisega pole probleeme ainult Eestis, vaid see on nii igal pool maailmas, kuna neile sõeluuringuid ei tehta,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla mammoloog Riina Kütner. Ta selgitas, et kuna noorte rinnakude on tihke, ei pruugi mammograafia anda ammendavat vastust. Mõnes riigis on küll räägitud võimalusest sõeluuringu vanust alandada, aga kuna selle kulu on suur ja kasutegur väike, pole seda siiani tehtud.
Risk kasvab vanusega
Kuigi kõige noorem Eestis rinnavähi diagnoosi saanud patsient oli 24-aastane, esineb noortel naistel seda haigust siiski üliharva. Kütneri sõnul on selliseid juhtumeid üks aastas, mõnel aastal aga pole ühtegi. Rinnavähki haigestumine kasvab vanusega.
«Statistika järgi on 30–35-aastaste seas kuus juhtu aastas, aga kümme aastat vanematel juba 50,» tõi ta näite. Kõige rohkem rinnavähki diagnoositakse arsti sõnul just sõeluuringugruppi (50–60 eluaastat) kuuluvate naiste seas. Samas tuleb sõeluuringule kohale vaid veidi enam kui pool kutsutuist.
Arsti hinnangul tavatsevad Eesti naised rinnavähiohu ees pigem pea liiva alla peita. «Suuremates linnades elavad nooremad terviseteadlikumad naised muretsevad ka siis, kui vaja pole. Aga need, kes peaksid muretsema, töökad maanaised, ootavad arsti juurde tulekuga, kuni rind lagunema hakkab,» rääkis arst. Ta pani naistele südamele, et kohe, kui tekib kahtlus, tuleb võimalikult kiiresti arsti juurde minna, sest kunagi ei tea, kui kiire kuluga kasvaja on. Mõni kasvab aastaid, teine areneb nädalate ja kuuga.
«Meil on neid naisi küll, kes tulevad jutuga, et leidsid midagi kaks aastat tagasi, aga et valu ei teinud,» rääkis mammoloog. Mitmel tema patsiendil oli kasvaja olnud mitu aastat, rinnale olid tekkinud haavandid, aga kuna need ei valutanud, siis tohtri jutule tulekut ette ei võetud. Alles siis, kui rind ühel päeval üleni tursesse läks, otsustati abi otsida.
«Siis mõtled küll, et me nii palju räägime sellest ja et kuidas on võimalik, et leidub naisi, kes kuidagi ei leia aega,» ohkas Kütner. Kui arsti juurde tulekuga venitada, levib kasvaja rinnast lümfisõlmedesse ja siis tuleb esmalt teha keemiaravi, et vähk opereeritavaks muuta.
«Nii on suur oht, et kasvaja on end juba kuhugi külvanud. Inimese tapavadki lõpuks kaugmetastaasid,» selgitas arst. Kuna vähirakk suudab läbistada veresooneseina, võib see tohtri sõnul otsekui trammiga sõita organismis mõnda teise paika ja näiteks luuüdisse, maksa või kopsu ootele jääda. Just selliste organismis liikuvate vähirakkude hävitamiseks keemiaravi tehaksegi.
«Kõige sagedamini kasvavad metastaasid välja teisel-kolmandal aastal pärast ravi lõppu, aga meil on olnud ka juhtum, et luumetastaas tekkis 17 aastat pärast rinnavähiravi,» rääkis arst.
Kuna moodsad ravimid on tõhusamad, on need metastaaside ilmumise edasi lükanud. Just seepärast, et metastaasidel on kombeks hiljem välja lüüa, arvestatakse vähihaigete elulemust selle järgi, kui paljud neist on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus. Eesti elab vähemalt viis aastat pärast diagnoosi saamist 75 protsenti rinnavähihaigetest, Soomes 85 – doktor Kütneri sõnul suuresti tänu sellele, et põhjanaabrid osalevad väga kohusetundlikult sõeluuringutes ja nende tervisekäitumine on parem.
«Sõeluuringul ei ole mõtet, kui selles ei osaleta, samas on riik selle alla pannud suure raha,» rääkis arst. «Selline uuring on arenenud riikide eesõigus ja on kahju, et meie naised selles ei osale,» lisas ta.
Vähe võimalusi vältida
Eesti naised ei loobu mitte üksnes sõeluuringust, vaid on ka neid (õnneks küll vähe), kes ütlevad ära ravist.
«Inimene kujutab naiivselt ette, et vähki surrakse kuidagi elegantselt, et heidad diivanile ja jääd magama nagu Lumivalgeke,» rääkis arst. «Aga kui vähk kasvab nahast välja, haav hakkab mädanema, verd jooksma, haisema, on ikka arsti abi vaja.» Mammoloogi sõnul on tal siis põletavalt kahju, et inimene ei soostunud õigel ajal raviga, mille järel ta võiks juba terve olla.
Dr Kütneri sõnul pole võimalik anda täpseid juhiseid, kuidas rinnavähki vältida. Üht-teist saab naine siiski ise teha, näiteks regulaarselt rindu kontrollida. Menopausis naistel soovitab arst vältida kehakaalu tõusu.
«Öeldakse, et kümme lisakilo menopausis kasvatab vähiriski kaks korda,» rääkis ta. Ka soovitas ta naistel sünnitamist mitte pikalt edasi lükata, vaid saada emaks enne 35. eluaastat. Uuringud on ka näidanud, et pidev stress kasvatab vähiriski. «Meil on mitmeid rinnavähipatsiente, kellel on olnud puudega lapsed või muidu väga raske elu,» rääkis arst.
Rinnavähk Eestis
• Noorim haigestunu 24-aastane.
• Vanim haigestunu 100-aastane.
• Keskmine vanus diagnoosimisel 62 aastat.
• Enim haigestumisi vanuses 50–74.
• Rinnavähihaigete elulemus viie aasta pärast alla 60-aastaste naiste seas 80%.
• Rinnavähi sõeluuringule tuleb 50% kutsututest.
• Maainimesed eelistavad mammograafiabussi kabinetile.
• Kasvajakahtluse või rinnaprobleemidega pöördu PERHi rinnakabinetti (tel 617 2405, 617 1049) või Ida-Tallinna Keskhaigla rinna tervise kabinetti (info 1900).
Allikas: Tervise Arengu Instituut