Enneaegne seemnepurse on iga kolmanda mehe mure

Foto: SCANPIX

On hulk teemasid, millest on keeruline rääkida või mida peetakse tabuks – üks seesuguseid on enneaegne seemnepurse.

Peaaegu kõikide seksuaalhäirete, eriti enneaegse seemnepurske kohta ringleb mitmesuguseid eelarvamusi, müüte ja valearvamusi, mis pahatihti takistavad mehi arsti poole pöördumast. Tegelikult on see tõsine mure, mis häirib paljusid paarisuhteid ja millest tuleb rääkida.

Arvatakse, et enneaegse seemnepurskega saab elada ja see ei mõjuta suguelu kuigi palju. See aga ei vasta tõele, sest kõnealune probleem võib nii mehe kui ka naise elukvaliteedile väga halvasti mõjuda. Meestel on sageli raske rahuneda ja seksuaalvahekorda nautida, kui nad muretsevad, et seemnepurse võib toimuda liiga vara. Samuti ei pruugi partner saada vahekorrast piisavat rahuldust ning hakata seepärast seksi ja lähedust vähehaaval vältima.

Milline vahekorra kestus on naisele rahulduse saamiseks piisav? Mehele, keda enneaegse seemnepurske probleem ei puuduta, võib piisata ainult paarist minutist, naine saavutab orgasmi aga keskmiselt 10–20 minuti jooksul vahekorra algusest. Seetõttu ongi mehe keskendumine vahekorra eri etappidele nii oluline.

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas tehtud uuringu järgi kestab rahuldav seksuaalvahekord 3–13 minutit. Partnersuhtes on aga vahekorra pikkusest suurem väärtus hoopis seksuaalsuhete kvaliteet.

Põhitõde on, et vahekorda tuleks alustada eelmänguga, selmet keskenduda puhtalt orgasmi saavutamisele. Mees võiks kontrollida oma erutatust, andes naisele aega rahulduse saamiseks.

Selle aasta algul Eestis tehtud uuringust ilmneb, et igal neljandal mehel ei ole mõnikord või sageli seemnepurske üle kontrolli. Ligi kolmandik ehk 31 protsenti meestest ütleb, et alati või sageli juhtub, et seemnepurse saabub kiiremini, kui nad sooviksid, kusjuures 13 protsenti tunneb alati või sageli enneaegse seemnepurske tõttu frustratsiooni.

Alaravitud haigus

Maailma juhtivad tervishoiuorganisatsioonid on klassifitseerinud enneaegse seemnepurske kui haigusseisundi. Siiski on see väheavastatud ja alaravitud haigus ning enamik mehi ei otsi arstidelt abi, põhjendades seda peamiselt haigusega seotud häbitundest tekkinud barjääridega. Spetsialistide hinnangul on aga kõik kinni peas ja kui mees väga tahab, siis suudab ta oma seemnepurset kontrollida.

Enneaegne seemnepurse võib ilmneda igas vanuses ja see probleem võib tekkida igal ajal. Probleem võib avalduda juba esimesel vahekorral, kuid ka hoopis hilisemas vanuses, isegi siis, kui varem pole aastate vältel mingit muret olnud.

Uuring näitas, et 51 protsenti kõikidest küsitletud meestest ei oska hinnata, kas enneaegse seemnepurske probleem on Eestis laialt levinud või mitte. Samuti ei oska suurem osa vastajaist öelda, kas see seksuaalhäire on ravitav või mitte. Mainiti, et teemaga ei olda kursis, ent mõned vastajad seadsid kahtluse alla ka selle, et tegemist on üldse probleemiga, märkides, et kui, siis ehk vajaks see pigem psühholoogilist ravi. Mehed, kelle hinnangul saab kõnealust seksuaalhäiret meditsiiniliselt ravida, leidsid, et «meditsiin suudab tänapäeval kõike». Mõni vastaja nentis, et tema ise või mõni tema tuttav on selles küsimuses abi saanud.

Meestel, kes selle tervisehädaga midagi ette ei võta, tekib suure tõenäosusega krooniline haigusseisund: seemnepurse on pidevalt enneaegne. Pooled meestest, kellel oli see probleem juba seksuaalelu alustades, ei ole kunagi teistsuguseid seksuaalvahekordi kogenudki. Veelgi enam: vanusega probleem üldiselt ei lahene. Kahjuks võitlevad vanemad mehed sageli ühtaegu nii enneaegse seemnepurske kui ka erektsioonihäiretega.

Meestel, keda enneaegse seemnepurske probleem vaevab, on sageli sellega seoses nii palju ebameeldivaid tundeid, et nad pigem väldivad sellest kõnelemist. Tuntakse häbi, võib isegi tekkida depressioon, enesekindlusest jääb vajaka ja enesehinnang on madal, seksuaalvahekorda võidakse vältida. Pikaaegne probleem viib lõpuks suuremate lahkhelideni partnerite vahel ning võib suhte lõpuks sootuks lõhkuda.

Võiks arvata, et partner ei saa enneaegse seemnepurske puhul kuidagi probleemi lahendamisele kaasa aidata ning see on vaid mehe enesekontrolli küsimus. Samas on just naise roll äärmiselt oluline – eelkõige targa vestluse arendajana. Enneaegsest seemnepurskest rääkimine on esimene samm probleemi lahendamisel. Paraku paljud naised, kes kahtlustavad, et partneril see probleem on, väldivad seda teemat, kuna ei taha partnerit solvata.

Kui mehel on enneaegne seemnepurse, siis kogeb naine pea alati suuremal või vähemal määral seksuaalseid probleeme. Kõik seksuaalse tegevuse osad (nagu iha, erutus ja orgasm) on suurel määral kahjustatud, üldine rahuldatus on väiksem, emotsionaalset kurnatust ning partneritevahelisi probleeme aga rohkem.

Oluline partneri toetus

Tartu Ülikooli kliinikumi androloogiakeskuse meestearsti Kristjan Pommi vastuvõtule tuleb enneaegse seemnepurskega kimpus mehi pea iga päev. Tema sõnul saab enneaegsest seemnepurskest rääkida juhul, kui mehel on raskusi seemnepurske kontrollimisega, see tekib alates sisenemisest arvestades ajavahemikul alla ühe-kahe minutit ja põhjustab rahulolematust või mõjub ängistavalt ühele partneritest ning esineb kestvalt ehk ei ole vaid ühekordne olukord.

«Noortel meestel, kes alustavad suguelu ja kelle puhul on tegu veel seksuaalse kogenematusega, või ka uue partneriga suhet alustades on tavapärane ehk loomulik, et seksuaalne erutus on suurem, millele lisandub sisemine ärevus ja kõrge soorituspaine. See omakorda võib lõppeda sellega, et seemnepurset ei õnnestu kontrollida. Sel juhul tuleb lihtsalt uuesti proovida ning õppida oma seksuaalerutust ise paremini tunnetama ja juhtima. Partneri toetav suhtumine ning vastastikune usaldus ja avameelsus tulevad seejuures kindlasti abiks. Oluline on ka probleemi mitte suuremaks mõelda,» rääkis Pomm.

Ta rõhutas, et seemnepurskeni jõudmise aega võivad mõjutada ka kaasuvad haigused. Näiteks võib üheks enneaegse seemnepurske põhjustajaks olla põletik kuse-suguteedes või eesnäärmes. Samuti võivad seda põhjustada kilpnäärme ületalitus või ka ülemäärane ärevus, paarisuhteprobleemid, hirm vahekorra ees jm. Põhjuseks võib olla ka liiga kitsas eesnahk või peenisepea väga suur tundlikkus.

Mida saab teha sellise mure käes vaevlevate meeste abistamiseks? Esimene samm seemnepurskega seotud probleemide käsitlemisel on olukorra olemuse ja võimalike põhjuste analüüs.

«Eks tuleb ka ette olukordi, kus tuleb mees piltlikult öeldes tagasi maa peale tuua, sest oma ettekujutustes võib mees endale seada normid, mis ei ole reaalselt saavutatavad. Kui on olemas selgelt olukorda mõjutavad haigused, näiteks eesnäärmepõletik, siis tuleb alustada selle ravist. Raviarsenali kuuluvad lisaks ka paiksed tuimastavad ained, et vähendada peenisepea tundlikkust, abi võib olla ka spetsiaalsetest kondoomidest. Kõne alla tulevad ka ravimid, ennekõike selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, et seemnepurske aega pikendada. Kasuks võivad tulla ka vaagnapõhjalihaseid tugevdavad harjutused, lisaks on võimalik anda soovitusi seksuaaltehnika kohta,» selgitas Pomm.

Ta lisas, et kindlasti tuleb selles olukorras meest igati toetada ning asjakohane nõustamine on väga tähtis. «Ravimid, mis pikendavad seemnepurske aega, toimivad siiski vaid siis, kui neid kasutada. Nende abil ei ole võimalik seemnepurske enneaegsust välja ravida, küll aga on tegemist tõhusa abiga, mis aitab näiteks suguelu alustades ebamugavat olukorda lahendada.»