Kui higi voolab ojadena

Higistamine häirib igapäevast elu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Öine liighigistamine võib ­elukvaliteeti tugevasti muuta. Selle põhjusi on raske leida, vaja läheb visadust ja ­kannatlikkust, et järk-järgult uurides ja iga põhjust välistades lõpuks õigeni jõuda.

Heino on aktiivne 70. eluaastates härra, kelle optimismi on kaks viimast aastat häirinud püsiv tervisehäda, nimelt öine higistamine, kirjutab ajakiri 60+. Ta peab öö jooksul kaks korda pesu vahetama. Kuigi kuivade ööriietega magama heitnud, ärkab ta öösiti läbimärjana, nii et isegi juuksed tilguvad higist, nagu oleks just pead pesnud. Isegi aluspüksid tuleb ära vahetada, sest needki on higist märjad. «See rikub une kvaliteeti ja segab kogu elu,» ütleb Heino.

Probleemile jälile ei jõua

Mees on käinud terviseuuringutel, kuid mure tekitajat pole leitud. Ta on konsulteerinud meestearstiga, teda on uurinud eriarstid, ent põhjust, mille alusel saaks ravi alustada, pole leitud. «Meestearst arvas, et tegemist võib olla hilise ­klii­maksiga. Mul ükskõik, mis diagnoos tuleb, asi võib ka kliimaksis olla, peaasi, et sellele probleemile, mis tohutult häirib, jälile jõutaks,» on toimekas mees meelekindel.

Heino on ka diabeetik ja tema südant turgutab südamestimulaator, kuid neidki pole arstid öise liighigistamise põhjusena diagnoosinud. «Ma saan iga arsti juurde, kuhu plaanin minna, aga vastuseid pole kahjuks saanud,» kinnitab mees, kes on terve elu läbilöögivõimeline olnud.

Heinoga ühesugust saatust jagab eakaaslane Toomas, kellel algasid öised higistamishood umbes pool aastat tagasi. Tema higistab põhiliselt esimestel öötundidel. «Vahetan öö jooksul kaks-kolm korda pesu ja tekke, sest olen läbinisti märg,» räägib Toomas. «Vesi lausa jookseb kehast ja jalgadest.»

Toomase perearst pole osanud mehele ravi soovitada ega ole teda ühegi eriarsti juurde suunanud, sest arsti, kes sellise probleemiga tegeleks, justkui polegi. Häda aga on.

Märgatavalt tugevnenud higistamist nimetatakse hüperhidroosiks. See avaldub higinäärmete liigtugevas reaktsioonis normaalsetele ärritajatele. Liighigistus võib hõlmata vaid teatud kehapiirkondi, aga ka suurt nahapinda. Uuringud on näidanud, et higistamise all kannatab keskmiselt üks inimene sajast.

Liigne higistamine tekitab ebameeldivat tunnet, millele lisanduvad sotsiaalsed ja psühholoogilised ebamugavused. Näiteks kui seetõttu on häiritud teiste inimestega suhtlemine. «No mis mees ma olen, kui mitu korda öösel läbimärjaks end higistan? Kes tahaks niisugusega oma voodit jagada?» küsib Heino.

Esmane ja teisene vorm

Hüperhidroos jaguneb kaheks: primaarne ehk esmane, mille tekkepõhjus on teadmata, ja sekundaarne ehk teisene, mis tekib mõne teise haiguse mõjul või tagajärjel, nagu näiteks närvi- või nakkushaigus, diabeet, vähk või endokriinhaigused. Üleliigset higistamist võivad esile kutsuda ka ravimid. Arstid oletavad, et mõlemat tüüpi liighigistamise esilekutsuja võib olla ka normaalsest suurem närviaktiivsus.

Kui liighigistamine haarab vaid mõnd kehapiirkonda, siis nimetatakse seda koldeliseks hüperhidroosiks. Enim levinud on sellised piirkonnad nagu kaenlaalused, peopesad, tallad, nägu, kube, selg ja vöökoht.

Kui sekundaarse ehk teisese hüperhidroosi puhul ravitakse selle tekitajat, siis esmase hüperhidroosi ravimine on keerukas. Nagu juba mainitud, on esmase liighigistamise tekkepõhjused teadmata. Esmase hüperhidroosi puhul võidakse katsetada mitut ravimit, mis aga ei pruugi anda häid tulemusi.

Dermatoloog Maie Jürisson selgitab, et higinäärmete tööd reguleerib sümpaatiline vegetatiivne närvisüsteem, mille nii-öelda juhtimiskeskus ehk termoregulatsioonikeskus asub peaajus hüpotalamuses.

«Nagu öeldud, võib liighigistamine olla lokaalne (mõnes kindlas kehaosas) või üldine ning primaarne või teisene vastavalt sellele, kas häire tuleneb otseselt higinäärmete ja termoregulatsioonikeskuse koostöö häirest, mõnest muust haigusest või ravimi kõrvaltoimest, mille sümptom või tüsistus liighigistamine on. Esmase üldise liighigistamise täpsed põhjused ei ole paraku kindlalt teada,» räägib doktor Jürisson.

Tema selgituste järgi on mõnest muust haigusest tekkiva ehk teisese liighigistamise sagedased põhjused ülekaalulisus, diabeet, südame-, kilpnäärme- ja hingamiselundite haigused, samuti Parkinsoni tõbi, menopaus ja kliimaks.

«Märkimisväärselt häiriva higistamise, sealhulgas öist und segava liighigistamise korral tuleb esmalt uurida ja välistada kõik võimalikud esmased seda põhjustavad haigused. Primaarse liighigistamise diagnoos tuleb teiste haiguste välistamise teel. Sellise liighigistamise ravi on tõenäoselt väljakutse nii patsiendile kui arstile,» kõneleb nahaarst.

Tema nõuannete kohaselt tuleks sel juhul pesta apteegist saadavate mitte­leeliseliste pesuvahenditega, proovida magada õhukese tekiga, teki asemel linaga või hoopis tekita ja vabas, laias riietuses. Võimalik on leida ka mikrokiust magamisriideid ja spetsiaalseid poorseid linu, kuigi ilmselt on need väga kallid.

Nahaarsti sõnul tuleks vältida kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, tee), samuti koola­jooke, šokolaadi ja kakaod. On ka higistamist vähendavaid ravimeid, näiteks beetablokaatorid ja glükopürrolaat. Sel juhul tuleb raviarstiga nõu pidada, sest enamasti pole nende ravimite peamine toime higistamise alandamine ning sellega tuleb kindlasti arvestada.

Looduslik higistamise vähendaja on salveitee, mida Jürisson soovitab juua jahedana ja mitte vahetult enne magamaminekut. Abi võib olla ka lõdvestumistehnikate õppimisest, sest higistamine on tema väitel tihedalt seotud stressi ja psüühikaga.

Harvardi meditsiinikooli õppejõud doktor Howard LeWine on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui liighigistamisega kaasneb ka suur kaalulangus, võib põhjuseks olla infektsioon, mittenakkuslik põletik või vähk. Ta soovitab magada jahedas ruumis, vältida vürtsikaid toite, eriti õhtul, ja alkoholi.

Põhjust otsi kannatlikult

Perearst doktor Eero Merilinnu sõnutsi on öisel higistamisel palju tekkepõhjusi. Sageli on see tervisehäda seotud südamega, põhjuseks võib olla ka diabeet. Tihti on öist higistamist tekitanud uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. «Öösel, kui inimene norskab, tekib ajus hapnikupuudus, mis võib põhjustada higistamise episoode,» selgitab Merilind.

«Kui higistamine leiab aset ka päevasel ajal, viitab see pigem südamehaigusele,» lisab ta. «Higistamine võib olla ka kilpnäärmeprobleemide tagajärg ning osa ravimeid suurendavad higistamist. Kui niinimetatud vaikne higistamine hõlmab kaenlaaluseid, kubeme- ja põlvepiirkonda, siis üleni higistamine on rohkem seotud ainevahetusega.»

Merilind soovitab kaebusi koos arstiga põhjalikult arutada: millal higistamine täpselt aset leiab ja millega võib see seotud olla, kas näiteks õhtuse söömise või suurenenud vedeliku tarbimisega. „Tuleb otsida põhjust, alustama peab kindlasti perearstist,” sõnab doktor Eero Merilind.

Tema kinnitusel tuleks esimeses järjekorras üle vaadata tarvitatavad ravimid. Kui on põhjust südant kahtlustada, siis nõu pidada kardioloogiga, diabeedi korral endokrinoloogiga. Merilind peab oluliseks ka uneuuringut ja unearstiga konsulteerimist.
Ta lisab, et liighigistamist võivad tekitada ka kopsuhaigused, mistõttu tuleks uurida kindlasti kopsude tegevust. Samuti võivad hüperhidroosi esile kutsuda verehaigused ja kasvajad. «See on multifunktsionaalne probleem, mida tuleb uurida täpselt nii kaua, kuni selgust saab,» ütleb Merilind.

Et higistamise tekitajaid on mitmeid, saab elukvaliteeti tugevalt halvendavat põhjust järk-järgult otsida, välistades üksteise järel läbiuuritud valdkonnad. «Inimene on tervik,» räägib doktor Eero Merilind. Häda põhjus võib olla tema arvates nii inimese sees kui inimesest väljaspool, näiteks liiga soe või umbne tuba. Probleem võib peituda ka südamestimulaatoris, mis töötab öösel ja päeval erineva rütmiga. Aga pole välistatud, et põhjus ei selgugi. «Siis tuleb lihtsalt kõigest hoolimata sellega leppida ja probleemiga edasi elada,» tõdeb perearst.

Ka geriaater Viktor Vassiljev toob välja liighigistamise mitu põhjust. «Diabeetikutel on tavaliselt nahk kuiv, aga vahel vastupidi, ajab higistama. Suhkruhaiguse korral tuleb higistamisest rääkida oma endokrinoloogiga, ja kui tema muret omaks ei tunnista, tuleb mõelda teistele variantidele,» räägib ta.

«Ärgu nüüd keegi solvugu, aga higistama ajab ka liigne kehakaal,” ütleb tuntud geriaater. „Nagu tassiks kartulikotti päev otsa kaasas.»

Ta lisab, et võib-olla on magamistuba liiga soe või tekk liiga paks, ning kordab, et ka sünteetilisest materjalist voodikate paneb higistama, nagu magaks kilekotis. «Ja üldse, uni on rahulikum, kui magamistuba on elutoast veidi jahedam. See ju vana tarkus, et magada tuleb lahtise aknaga või õhtul tuba hästi tuulutada.»

Doktor Viktor Vassiljevi arvates võib öine higistamine olla kopsuhaiguse tundemärk, aga kui muid hingamisteedele viitavaid kaebusi pole, peaks uurima kõigepealt südant. «Väga võimalik, et tegemist on algava südamepuudulikkusega. Lupjunud pärgarterid ei anna südame­lihasele küllalt toidet ja seetõttu langeb südame jõudlus, eriti pingeolukorras. Alguses on tegemist südamelihase suhtelise puudulikkusega ning süda saab tavaolukorras oma tööga hakkama, aga füüsilise pingutuse ja emotsionaalse pinge korral tekivad higistamine, nõrkus ja vahel õhupuudus. Need on ohusignaalid, mis sunnivad koormust vähendama, et südant mitte kahjustada.»

Närvid, ikka närvid

Ta väidab, et öine higistamine on algava südamepuudulikkuse korral tihtipeale seotud ka õhtuse liigsöömise või ebamugava magamisasendiga – magu surub südamele, häirides selle tegevust.

Vassiljevi sõnul tuleb abi otsida ikka perearstilt, temast ei saa üle ega ümber, sest ega südamearst enne jutule võta, kui lihtsamad uuringud on tehtud. Südamepuudulikkuse ravi on perearsti korraldada, vajadusel saadab ta inimese kardioloogi konsultatsioonile diagnoosi ja ravi täpsustamiseks, kuid spetsialisti soovituste järgi korraldab edasist tegevust ikkagi perearst. Kui süda on lihtsalt väheke väsinud, siis kirjutatakse mõneks ajaks tablette ja nii saab asja korda.

Geriaater lisab, et liigset higistamist põhjustavad ka vegetatiivsed häired. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb närvidest, mis reguleerivad tahtele allumatuid organismi funktsioone – seedimist, südame- ja veresoonte tegevust, ka higinäärmete tööd. «Kui need närvid, mis liigutavad lihaseid, alluvad ajukoore käskudele, siis vegetatiivseid närve juhivad rohkem sisenõrenäärmed. Mingil määral saab vegetatiivsete häirete puhul närviarst aidata, kuid mitte alati,» selgitab ta ja lisab, et muu hulgas sõltuvad vegetatiivsed funktsioonid suguhormoonide tasemest.

«Sarnaselt naistele on ka meestel kliimaks, ainult see algab hiljem, umbes 65aastaselt. Raskemal kujul võib see tekitada samasuguseid kuumahoogusid ja tujumuutusi nagu naistelgi, kuid tavaliselt piirdub asi siiski liighigistamisega,» põhjendab Viktor Vassiljev.

«Meestearstid ehk androloogid tunnevad seda probleemi kõige paremini, ravitakse väikestes annustes suguhormoonidega ja neid oskab sama hästi ka perearst kirjutada. Abi saab sanatoorsest ravist: vannid, ravidušš ja massaaž parandavad vegetatiivse närvisüsteemi talitlust. Kodustest vahenditest võiks proovida palderjanitinktuuri. Antud juhul on tilkadest rohkem abi kui palderjanitablettidest. Veel paremad on südametilgad, mis sisaldavad palderjani-, veiste-südamerohu- ja viirpuutinktuuri. Kasutatakse küll südamehäirete korral, aga mitte raskete südamehaiguste raviks, vaid siis, kui viga on südamenärvides, mis tegelikult ongi vegetatiivse närvisüsteemi probleem. Tavalise rahustina võetakse paarkümmend tilka õhtuti, vegetatiivsete häirete korral aga kolmkümmend tilka kolm korda päevas ja pika aja jooksul. Kui kolme kuuga märgatavat paranemist pole, siis tuleb ikka närviarstilt abi otsida, keegi teine ei aita,» loetleb Vassiljev.

Eakate inimeste arst ütleb, et 70 aastat pole veel kellegi vanadus ja vanadus pole haigus. Ealisi muutusi südametalitluses ja suhtelist südamepuudulikkust ei tule alati pidada haiguseks, pigem on see ealine iseärasus. Nagu ka mõõdukad vegetatiivsed häired. Kusjuures öise higistamisega on sageli nii, et mitte higistamine ei sega magamist, vaid unehäiretel on muu põhjus, ja kui und ei tule, siis sellega kaasnev emotsionaalne pinge panebki higistama.

Igatahes tasub tema meelest südant uurida ja katsuda välja selgitada, mis põhjustab unehäireid. Kas segavad und muremõtted või tekitab lülisammas ebamugavustunnet, kas on magamisase lohku vajunud, padi liiga kõrge või liiga madal. Unehäiretest ja närvipingest tingitud higistamise leevendamiseks on jällegi head rahustava toimega ja kergeks unerohuks sobivad palderjan ja südametilgad.

Viktor Vassiljev on veendunud, et vitamiinikuur, tervislik toit, aktiivne eluviis ja mõõdukas tervisesport tulevad kindlasti kasuks nii südamele kui ka närvisüsteemile. Samuti veeprotseduurid, näiteks kontrastne dušš või saun.

«Tähtis on teada, et kui perearsti juures on tavalised uuringud tehtud, siis nähtus ise pole ohtlik, kuigi arusaadavalt ebamugav. Tegelikult on higistamine loomulik nähtus. Higistage terviseks ja saunapuud on kokku hoitud,» arvab geriaater.