Arstide ettepanekut terviseandmete avaldamiseks ei toetatud

Arstid. Illustratiivne foto. Foto: Reuters / Scanpix

Eesti Arstide Liit pöördus mullu sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga muuta isikuandmete kaitse seadust lisades sellesse sätte, mis lubab erijuhtudel vabastada arsti kohustusest hoida arstisaladust. Justiitsministeerium ja andmekaitse inspektsioon ning patsientide esindusühing seda mõtet heaks ei kiida.

Eesti Arstide Liit leiab, et kui patsient või tema omaksed on ajakirjanduses või muul viisil avalikustanud andmeid patsiendi terviseseisundi ja arstiabi kohta ning esitanud süüdistusi ebakvaliteetses tervishoiuteenuse osutamises, siis on ka arstil ja tervishoiuteenuse osutajal õigus oma seisukohtade põhjendamiseks avalikustada ilma patsiendi nõusolekuta tema terviseandmeid ja haigusloo üksikasju.

Nii sooviti, et muudetakse isikuandmete kaitse seadust lisades sellesse sätte, mis lubab erijuhtudel vabastada arsti kohustusest hoida arstisaladust.

Justiitsministeerium on seisukohal, et ettepanek on vastuolus õigusega perekonna- ja eraelu puutumatusele. Meedias delikaatsete isikuandmete avalikustamine ilma inimese nõusolekuta riivaks seda põhiõigust ebaproportsionaalselt.  Justiitsministeerium arstide ettepanekut ei toetanud ning leidis, et muudatus ei pruugi olla üldse vajalik. Hetkel on arstidel võimalik vaielda nende faktide pinnal, mille patsient ise meedias avalikustanud on. Samuti ei pruugi täiendavate isikuandmete avalikustamisel tõde juhtumi kohta selguda. Vaja on ekspertide abi, kes hindavad, kas tervishoiuteenust osutati õigesti või mitte.

Andmekaitse inspektsioon ei toetanud muudatust samuti. «Leiame, et terviseandmete konfidentsiaalsuse austamine on oluline põhimõte. Sellel on tähtsus nii patsiendi eraelu austamisega seoses kui ka tema usalduse säilitamisel arstikutse ja tervishoiuteenuse vastu üldiselt,» kirjutas inspektsioon oma arvamusest sotsiaalministeeriumile.

Terviseandmete avalikustamine meedias võib inspektsiooni hinnangul kaasa tuua selle, et patsiendid hakkavad hoiduma isiklike ja intiimsete andmete avaldamisest. Need võivad olla vajalikud õige ravi saamiseks. Samuti võidakse hoiduda arstiabi otsimast, millega ohustatakse nii enda kui ka teiste tervist.

«Kuigi ühest küljest kahjustab konkreetse patsiendi rünnak meedias tervishoiutöötaja mainet, ei aita seda mainet kuidagi tõsta see, kui tervishoiutöötaja petab patsiendi ootust terviseandmete konfidentsiaalsusele. Pigem võib hirm oma intiimsete terviseandmete avalikuks tuleku ees patsienti veelgi enam suunata pöörduma teise arsti poole,» kirjutas inspektsioon.

Patsiendid: avalikustatakse juba niigi liiga palju

Patsientide esindusühing on seisukohal, et arstide taotlus on vastuolus lisaks isikuandmete kaitse seadusele veel ka avaliku teabe seadusega, võlaõigusseadusega, tervishoiuteenuse korraldamise seaduse ning ka põhiseadusega.

Tervise kohta käivate andmete salastatus on ühingu kinnitusel keskse tähtsusega patsiendi privaatsuse austamisel kui ka tema usalduse säilitamisel arstikutse ja tervishoiuteenuste vastu üldse.

Esindusühing kinnitas, et on oma praktikas korduvalt puutunud kokku olukorraga, kus arstid annavad vaidluses mõne ravivea üle hinnangu ka patsiendi psüühilisele tervisele. «Näiteks vaidluses põlveoperatsiooni kvaliteedi üle mainitakse nagu muuseas ära, et patsient on viibinud ravil psühhiaatriakliinikus, vaidluses günekoloogilise ravivea puhul mainitakse patsiendi poolt varasemalt teostatud raseduste katkestamisi,» kirjutas sotsiaalministeeriumile esindusühingu juhataja Pille Ilves, kelle väitel püütakse selliste avaldustega vähendada patsiendi kaebuste usaldusväärsust.

Sotsiaalministeerium kinnitas siiski, et arstide teemapüstitus on oluline ning seda tuleb arutada edasi.