Eestis diagnoositi haruldane kollatõvevorm

Tihti pole soole ärritussündroomi all kannataja isegi teadlik selle olemasolust.

FOTO: SCANPIX

Eesti seafarmides on levimas E-hepatiit ning viiruse antikehi avastati koguni ligi 62 protsendil proovidest. 2012. aastal diagnoositi Eestis ka esmakordselt E-hepatiiti haigestumine.

«See juhtum ei olnud seotud reisimisega,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets. Kui seni arvati, et E-hepatiit levib peamiselt Aasias ja Aafrikas, siis viimasel ajal on teadlased leidnud, et E-hepatiiti esineb arenenud maailmas rohkem kui arvati.

«Sageli on nii, et haigus põetakse läbi ilma kliiniliste nähtudeta ja kunagi hiljem saab antikehade järgi öelda, millega oli tegu,» rääkis Maimets. Eesti esimese E-hepatiidi juhtumi puhul oli aga tegu ägeda vormiga ning ainsana leiti just selle haiguse antikehad. Maimetsa sõnul sarnaneb E-hepatiidi haiguspilt A-hepatiidi omale. «Esmalt kaob söögiisu, kõht hakkab valutama, uriin läheb tumedamaks ja inimene läheb kollaseks,» kirjeldas arst. Ta lisas, et kõigil haigestunutel ei pruugi sellist kliinilist pilti olla. Kui muidu sarnaneb E-hepatiit tavalisele kollatõvele, siis ainsa erinevusena toob Maimets välja, et E-hepatiit on eriti ohtlik rasedatele, kelle seas on suremus väga suur. «Miks see nii on, ei teata,» lisas ta. Nii A- kui ka E-hepatiit nö süüakse või juuakse sisse.

Kuigi Eesti maaülikooli ja Tervise arengu instituudi uuringust selgus, et Eesti seafarmides on levimas E-hepatiit ning viiruse antikehi avastati koguni ligi 62 protsendil proovidest, siis mingiks paanikaks arsti sõnul põhjust pole. «Teadaolevalt meie toorest liha ei söö ja kui see on küpsetatud ja keedetud, siis viirus hävib ja kellelegi halba ei tee,» selgitas ta. Maimetsa sõnul on elusviiruse sissesöömiseks kõige lihtsam võimalus kasutada reostatud joogivett, aga seapraad kedagi nakatada ei tohiks.