/nginx/o/2014/04/21/2974202t1h7151.jpg)
Jyväskyla professor Timo Jaakkola ütleb, et kuigi lapsed käivad tänapäeval rohkem spordiklubides kui iial varem, liiguvad nad sellegipoolest vähem ja nende motoorsed oskused on märksa kehvemad.
Soome teadlane: lapsed ei suuda enam hüppenööriga hüpata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timo Jaakkola väidab, et lapsed liiguvad igapäevaselt üha vähem ning füüsilise aktiivsuse langus avaldab kahjulikku mõju ka nende motoorsetele baasoskustele, vahendab Yle. Jaakkolaga nõustub Turu linna füsioterapeut Yasmin Akbulat.
«Motoorsete oskuste arengutase ei ole enam nii kõrge nagu see oli varem. Näiteks hüppenööriga hüppamine on muutunud paljude laste jaoks liiga raskeks,» ütles Akbulat, kes vastutab linnas kooliealiste laste spordivõimaluste eest. Lisaks on Akbulat ka balleti- ja võimlemisõpetaja.
«Hüppenööriga hüppamine on konkreetne näide lapse põhiliste motoorsete oskuste kohta. See nõuab treenitust, natuke jõudu ja teatud määral ka koordinatsiooni. Kui lapsed, kes juba tegelevad spordiga, olles treenimisest seega ka huvitatud, ei suuda hüppenööriga hüpata, annab see üsna hea pildi laste üleüldisest halvenevast füüsilisest suutlikkusest. See on teema, millega tuleb kindlasti tegeleda,» kinnitas Akbulat.
Jaakkola uurib Jyväskyla ülikoolis laste motoorset võimekust. Ta palub oma katsetes lastel hüpata hüppenööriga 15 sekundit ühel jalal ja seejärel vahetada jalga vahepeal hüppamist peatamata. Poole minuti pärast loetakse tehtud hüpete arv.
Nii Jaakkola kui ka Akbulat on veendunud, et füüsilise vormi langus tuleneb tehnoloogiliste nutiseadmete plahvatuslikust kasutamise kasvust viimastel aastatel. Tahvelarvutid ja mängukonsoolid on hakanud asendama õues mängimist.