Kuulmishädade lihtsasti ravitav põhjus

Medicumi perearstikeskuse õendusjuhi Katrin Kippar näitab, kuidas kõrvu vaigust puhastatakse. Foto: Piret Lakson

Liigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust ja kõrvade lukkuminekut – sagedamini on selle murega kimpus lapsed ja eakad.

«Vaik on vajalik, kuna takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni,» lausus erakliiniku Medicum kurgu-nina-kõrvaarst Jelena Ivanova.

Kui väliskuulmekäigu näärmed toodavad aga vaiku liiga palju, võib tekkida vaigukork, mis võib kuulmekäigu ummistada ning põhjustada kuulmislangust, kohinat kõrvus, kuulmekäigu sügelemist ja tasakaaluhäireid. Mõnel inimesel eritubki rohkem vaiku, kuid selle teket võib suurendada ka ärevus ja stress.

Kõrva vaikummistus tekib Ivanova sõnul suurema tõenäosusega ka neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline või kellel moodustub kõva ja kuiv vaik. Vaiku ongi kahte tüüpi: pehme ja kuiv.

«Enamasti on inimestel kollakaspruuni värvusega pehme vaik, mis eraldub kõrvast iseenesest, näiteks pestes või magades. Seevastu hallika värvusega kuiv vaik kipub ummistust tekitama,» selgitas arst.

Vatipulk pole hea

Kuna vaigukork tekib pikkamisi, ei pruugi inimene probleemist teadlik olla enne, kui kõrva satub vett – vesi imendub vaiku, see hakkab paisuma ja sulgeb kuulmekäigu.

Ummistuse korral tuleb esmalt vaigukorki pehmendada, kuid selleks pole tarvidust haigla erakorralise meditsiini osakonda või eriarsti juurde tormata – apteegi käsimüügist leiab mitmesuguseid sobivaid vahendeid.

Apteekrilt võib küsida nii pehmendava toimega kõrvatilku kui ka -spreisid, mis aitavad vaigukorgil kergemini eemalduda. Pehmendava toimega õlitilkasid võib kasutada igapäevaseks hoolduseks pikka aega, kuna enamasti neil kõrvaltoimeid pole.

Apteekides müüakse ka kõrvaküünlaid, kuid Ivanova neid ei soovita – need võivad kasu asemel hoopis kahju teha. «Kõrvaküünlad ei eemalda ka kõrvavaiku, seega pole neid mõtet osta,» kinnitas ta.

Medicumi perearstikeskuse õendusjuhi Katrin Kippari sõnul saab pehmendatud vaigu­korgi kuulmekäigu kanalist välja loputada kodus ise, kuid seda võib teha ka pereõe või -arsti juures. Kui kõrvu on vaja puhastada mikroskoobi all, suunatakse patsient edasi kõrva­arsti juurde.

Vaikummistuse teket üldiselt ennetada ei saa, kuid mingil määral aitab seda vältida igapäevane kõrvade eest hoolitsemine. «Kõrvade puhastamiseks piisab sõrmega kõrvaava pesemisest ja õrnalt rätikuga kuivatamisest,» nentis Kippar.

Kindlasti ei tohiks kõrvu puhastada tavaliste vatipulkadega, ehkki need on isegi kõrvapulkadeks ristitud. «Sageli on karbi pealgi selgelt kirjas, et neid ei tohi kõrvade puhastamiseks kasutada,» märkis Ivanova.

Pahatihti kiputakse vatipulkadega kõrvu liiga sügavalt puhastama, kuid nii surutakse vaik veelgi sügavamale ja seda on hiljem keerulisem eemaldada.

«Halvemal juhul võib vatipulgaga nahka kahjustada, mille tagajärjel tekib põletik,» lisas Ivanova. «Suureks ohuks on ka trummikile kahjustamine ning vigastada võib ka keskkõrvas asuvaid kuulmeluid, mis põhjustab juba tõsise, vahel ka püsiva kuulmiskahjustuse.»

Ivanova ja Kippar on pidanud aitama ka patsiente, kes on oma kõrvu torkinud sukavarda või juuksenõelaga ja saanud seejärel vigastusi.

Kõige sagedamini tulevad nende vastuvõtule vanemaealised, kes kurdavad viletsa kuulmise üle. Kui arst aga kõrva ära loputab ja liigse vaigu eemaldab, taastub kuulmine justkui imeväel.

«Mõned ei saa arugi, et nad ei kuule, lihtsalt harjutakse sellega ära,» lausus Ivanova.

Vaik aastaid kõrvas

Teinekord pöördutakse arsti poole uskumatult hilja.

«Meie juurde tuli üks eakas proua, kes polnud 13 aastat suurt midagi kuulnud. Mõtles teine, et kuulmine on vanusega nõrgenenud, kuid tegelikult oli tal lihtsalt vaik kõrvas. Eemaldasime selle ja kuulmine taastus,» meenutas Ivanova.

«Vahel tuleb patsiendi kõrvast välja nii suur vaigutükk, et ta ise ka imestab, kuidas see küll tema kõrva ära mahtus,» lisas Kippar.

Lapsed on üldiselt tundlikumad. «Mõni laps hakkab karjuma, kuna tunneb kõrvas midagi imelikku. Neil ei pruugi üldse kõrvapõletik olla, lihtsalt vaik on vastu trummikilet,» kirjeldas Kippar.

Vaigukork ongi altim tekkima just lastel ja eakatel. Lastel eritub kõrvavaiku palju, kuid tavaliselt on see pehme konsistentsiga ja piisab, kui silmaga nähtav vaik eemaldada. Vanematel inimestel on kõrvavaik tihti kõvema konsistentsiga, mistõttu esineb neil ka vaik­ummistust sagedamini.

Kippari sõnul võiks vaiguprobleemidega esmalt minna pereõe või -arsti poole, ja nemad siis otsustavad, kas tuleb edasi minna spetsialisti vastuvõtule.

Millal perearsti poole pöörduda?

•    Kui vaigukork on eriti tihke.

•    Kui vaikummistus tekib esimest korda – arst selgitab välja, kas ummistuse taga on ikka vaigukork või hoopis muud põhjused, nagu näiteks väliskuulmekäigu põletik, keskkõrvapõletik, võõrkeha kuulmekäigus jne.

•    Kui kõrvad on pikemat aega lukus, sügelevad, eritavad vedelikku või on kuulmine langenud, võib tegu olla kõrvapõletikuga ja tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.
-----------------------------------------------------------

Kõrvakile kahjustus nõuab kohe hoolt

Halvemal juhul võib vatitiku või muude teravate esemetega mulgustada kuulmekile, mille rebenemisel hakkab verd jooksma ja tekib tugev valu.

Lõhkenud kuulmekile paraneb tavaliselt mõne nädala jooksul, harukordadel aga kuulmekile ei taastugi.

Kõrvakile mulgustumise korral tuleb otsekohe pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda või polikliinikusse, kus kõrv puhastatakse, desinfitseeritakse ja alustatakse antibakteriaalset ravi.

Mõnda aega jälgitakse, kas kuulmekile kasvab kinni tagasi. Kui kuulmekile auk iseeneslikult ei sulgu, tehakse operatsioon, mida nimetatakse müringoplastikaks. PM