:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/02/27/1609276t1h445f.jpg)
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hooaeg hakkab hääbuma. Kuue haigla andmeil on perioodi jooksul vajanud intensiivravi 57 inimest. Hooaja algusest on surnud kokku 22 inimest.
Gripihooajal on surnud 22 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumiste osakaal on aprillis järjekindlalt langenud, teatab terviseamet. Eelmisel nädalal vajas arstiabi 2971 inimest, neist 53 protsenti olid lapsed.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, Narvas, Lääne-Virumaal, Jõgeva-, Järva, Pärnu-, Tartu- ja Võrumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 341 inimest, neist 80 lisandus viimase kolme nädala jooksul. Ligi 70 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.
Viimase kolme nädala jooksul vähenes märkimisväärselt laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur. Hooajal domineerinud gripiviiruse A(H1N1)pdm09 kõrval on ringlusesse jõudnud gripiviirused A(H3N2) ning B gripiviirused.
Laboratoorse kinnituse said sel nädalal 13 A- ja 1 B- gripiviirust.
Intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Lõuna- Eesti haigla andmetel.
Nende kuue haigla andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu intensiivravi 57 inimest vanuses 28-88 eluaastat.
Intensiivravi vajanutest moodustasid 56 protsenti vanemaealised (65+), vanuses 50 -64 eluaastat oli 31 protsenti ja vanuses 28- 48 kuni 13 protsenti patsientidest. Kaasuvad haigused olid 93 protsendil inimestest.
Kaks intensiivravi vajanut olid eelnevalt täiesti terved, kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Viimastel nädalatel lisandus veel kaks gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud kokku 22 inimest, vanuses 28- 86, neist ligi 40 protsenti olid alla 65 aastased, kõik kuulusid riskirühmadesse. Peamiseks riskifaktoriks olid kardiovaskulaarsed haigused.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane kõikides Euroopa riikides. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hindasid grippi haigestumise intensiivsust madalaks kõik liikmesriigid.