Vaktsineerimata lapsed tõid populaarsest puhkusekohast leetrid

Leetrite tüsistusena võib tekkida kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik.

FOTO: SCANPIX

Kui maailmas hoogustub taas leetrite levik, on Eesti suurimaks ohuallikaks puhkusereisidel käivad inimesed – möödunud aastal tõid nakkuse riiki kaks vaktsineerimata eelkooliealist last Taist.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütles, et viimastel aastatel on leetrite levik nii maailmas kui ka Euroopas taas intensiivistunud. «Kuigi hea leetrite vaktsiin on olemas, jäetakse lapsed erinevatel põhjustel vaktsineerimata,» tõdes Kutsar.

Nii juhtuski, et 2013. aastal nakatusid leetritesse vanematega Taimaal reisil kaasas olnud kaks eesti eelkooliealist last, kes olid vaktsineerimata. Aasta varem registreeriti haigus neljal korral. Enne seda oli seitse juhtu.

Kuna leetrid on väga tõsine nakkushaigus – tema tüsistusteks on kopsupõletik, ajupõletik, kõhulahtisus või nägemise kaotus ning see võib lõppeda ka surmaga – tuleks kõige selle vältimiseks lapsi haiguse vastu kaitsta. Parima kaitse annab Kutsari kinnitusel ikka vaktsineerimine.

«Suurimad ohuallikad on leetrite vastu vaktsineerimata reisivad inimesed, kes võivad reisil olles kergesti nakatuda ning tuua leetrite viirused ka Eestisse või nakatada reisilt tagasi tulles enese teadmata näiteks lennukites või lennujaamades teisi kaitseta jäänud inimesi,» märkis Kutsar.

Lapsevanem, kes oma lapse vaktsineerimisest keeldub, peab Kutsari sõnul lapse haigestumisel tervishoiutöötajat alati teavitama sellest, et tema laps on kergesti levivate immuniseerimiskavas olevate nakkushaiguste suhtes vaktsineerimata. «See on vajalik selleks, et arst ei välistaks vaktsiinidega välditava haiguse esinemise võimalust ja oskaks ning saaks takistada võimaliku nakkuse edasist levikut,» toonitas ta.

Eesti vaktsineerimata ja immuunsust mitteomavad elanikud võivad nakatuda kõikjal maailmas ning selle ka Eestisse tuua, sest leetrid on maailmas ja Euroopas küllalt laialt levinud. Üle-eelmisel aastal nakatus maailmas leetritesse 227 245 inimest, kellest 122 000 suri.

Euroopas registreeriti mullu 31 770 leetrite juhtu 50 riigis. Käesoleva aasta 7. aprilli seisuga on Euroopas leetreid esinenud 47 riigis: Austrias 107, Belgias 43, Taanis 17, Soomes 3, Prantsusmaal 298, Saksamaal 1800, Iirimaal 60, Itaalias 2450, Leedus 35, Hollandis 2673, Poolas 111, Rumeenias 738, Hispaanias 118, Rootsis 48 ja Ühendkuningriigis 1416 juhtu.

Muudest maadest, kuhu Eesti elanikud reisivad, esineb leetreid Tais, Sri Lankas, Hiinas, Jaapanis, Vietnamis, Brasiilias, Mehhikos, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Türgis, Egiptuses, Venemaal, Ukrainas, Gruusias, Valgevenes, Kasahstanis, Afganistanis, Marokos, Süürias, Omaanis jm.