Puugid on asunud liikvele

Puuk.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis, et käesoleva aasta suhteliselt sooja talve ja varajase kevade tõttu on puugid juba mitmel pool Eestis liikvele asunud. 

«Kuni oktoobri lõpuni tuleb arvestada looduses käies võimalusega, et satute kokku erinevaid tõbesid levitavate puukidega. Eestis on nendeks eeskätt puukentsefaliit ehk puugitekkeline viiruslik ajupõletik ja Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos,» selgitas Kutsar.

Epidemioloogi sõnul on puugid ja nende vastsed eriti aktiivsed kevadel, mil neid on rohkesti pinnaselähedasel kõdul, vanade puulehtede ja kulu all nii metsaniitudel, lehtmetsas ning üha rohkem ka linnade metsaparkides ja koduaedades. Eesti looduses on nad levinud peaaegu kõikjal, sagedamini leidub haigustekitajaid kandvaid puuke Lääne-, Lõuna-, Kirde- ja Kagu-Eestis ning põhjarannikul ja saartel.

Seega on saabunud Kutsari kinnitusel aeg, mil inimesed satuvad puugiründe ohvriteks ning tuleb mõelda enda kaitsmisele eelnimetatud puugihaiguste eest. Ainus puugihaigus, mille vastu inimene saab end vaktsineerida, on puukentsefaliit.

Eelkõige on soovitatav end vaktsineerida puukentsefaliiti nakatumise riskirühma kuuluvatel inimestel, kes tahes-tahtmata võivad puukidega teistest sagedamini kokku puutuda – metsatöölised, talupidajad, kaitseväelased, elektriliinide ehitajad ja parandajad ning arvukalt muid ametimehi.

Kuid kevadel ja suvel jäävad puukide teele kõige sagedamini ette siiski need inimesed, kes igapäevaselt või puhkuse ajal armastavad looduses liikuda ning suvel ja sügisepoole metsas ja lagendikel lilli, seeni ja marju korjata, kuid unustavad end puugirünnete eest kaitsta. 

«Puukentsefaliidi vastase vaktsineerimisega on soovitatav alustada varakevadel, enne soojade ilmade saabumist, mil puukide ründeaktiivsus ei ole veel alanud,» toonitas Kutsar.

Varakult alustamine on vajalik sellepärast, et immuunsuse kujunemiseks kulub 14-21 päeva ning  immuunsuse kinnistamiseks tuleb suvehooajal süstida veel vaktsiini teine annus. Tervikuna koosneb puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine kolmest süstist: teine annus süstitakse 1-3 kuud pärast esimese annuse süstimist ja kolmas annus 9-12 kuud pärast teise annuse süstimist. 

Korduv-vaktsineerimine tehakse kolm aastat pärast viimast vaktsineerimist ning pikaajalise immuunsuse tagamiseks korratakse seda iga kolme kuni viie aasta tagant.

Muude puugihaiguste eest kaitsmiseks tuleb vältida puugiründeid, kasutada apteekides müügil olevaid puugitõrjevahendeid. Kui puuk on end ikkagi naha sisse imenud, siis tuleks see avastamisel võimalikult kiiresti eemaldada.

Populaarne

Tagasi üles