Õendushaigla pole hooldekodu

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuna need kaks asutust läksid segamini ka hiljaaegu samal suheteküljel ilmunud valuravi käsitlevas loos, siis otsustasime asja selgitada.

Hooldusravi Osutajate Ühendust juhtiv Räpina haigla juhatuse esimees Miia-Kersti Sultsmann tunnistab, et segadust on tõepoolest palju. Sageli ei tehta vahet õendusabi, hooldust ja taastusravi pakkuvatel asutustel, kus kõigil on oma, teistest erinevad ülesanded.

Esimeseks märksõnaks on aktiivravi. Ka taastus- ja järelravi käib aktiivravi alla. Õendusabi seevastu pole aktiivravi, ehkki sellele suunab inimese arst.

Õendusabis töötavad põhiliselt õed, kes täidavad arsti määratud ravikorraldusi, kuid tegelevad ka mitmesuguste õendusprotseduuridega ja hooldustoimingute korraldamisega. Lisaks toimub seal patsiendi tervise toetamine, tema funktsioonide taastamine, füsioteraapia.

Õendusabi on tervishoiuteenus ja seda saavaid inimesi nimetatakse patsientideks, hooldekodus on aga tegemist klientidega. Õendusabi rahastab põhiosas haigekassa, kuid kehtib 15 protsendi suurune omaosalus.

Hooldekodus on inimesed, kes vajavad ainult hooldust. Enamasti on need eakad, kes seal oma elu lõpupäevi veedavad ning keda aeg-ajalt külastavad perearst ja koduõde.

Sultsmanni sõnul oligi vaja hooldushaiglad õendushaiglateks ümber nimetada sellepärast, et inimesed neid sõnasarnasuse tõttu segamini ei ajaks. Polnud harvad ka juhtumid, kus hooldusravile suunatud inimeste lähedastel olid põhjendamatud ootused ravi ja uuringute suhtes.

«Õendus on omaette eriala, mida õpitakse ülikoolis, ja seda teenust osutavad kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid. Hooldusravi juhib õde, kes on sel alal kompetentne, vajadusel kutsub ta arsti või konsulteerib temaga,» selgitab ta.

Patsiente seinast seina

Sultsmann lisab, et õendusabi alla käib muu hulgas ka valuravi, sest patsiente on n-ö seinast seina – on nii neuroloogilisi haigeid, kardioloogilisi haigeid kui ka vähihaigeid. Ravi määrab, seda muudab ja retsepti kirjutab välja arst, aga ravi korraldab õde. Diagnoos ja ravisoovitus peab olema juba arsti kirjutatud saatekirjal peal.

Kogu hooldusravi koos ravimitega maksab kinni haigekassa, patsiendi kanda jääb vaid 15 protsendi suurune omaosalus.

Räpina haiglas on olemas nii õendusabi kui ka hoolduse osakonnad, nii et ühe koridori peal on patsiendid ja teisel kliendid. Sellise korralduse eeliseks on, et õendusabiteenuse vajaduse lõppemisel saab inimese jätta hooldusele. Nii mõnigi kord on hea, kui saab hinnata inimese igapäevaeluga toimetulekut mingi aja jooksul pärast õendusabi.

Hooldushaiglate olukorda üle Eesti tundev Sultsmann ütleb, et kohti võiks õendushaiglates rohkem olla, sest järjekorrad on kohati liiga pikad. Eesmärk võiks olla, et õendusabi vajav patsient ei satuks hooldekodusse. Praegu seda pahatihti juhtub.

Kuna töö õendushaiglas on väga raske nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt, siis kimbutab ka personalipuudus ning olemasolevad töötajad kipuvad mõne aja pärast läbi põlema. Sageli tuleb töötaja valikul teha järeleandmisi, sest kogenud ja kompetentseid inimesi on raske leida.

«Positiivseid momente on selles töös vähe, sest tegu on vanade ja haigete inimestega. Vahel on ka nende lähedased väga nõudlikud. Tihti kujutatakse ette, et suudame nende eaka lähedasega imet teha, ja kui seda ei juhtu, ollakse rahulolematud. Eks siis peame rahulikuks jääma ja selgitama,» räägib haiglajuht.

Räpina haigla õendusosakonnas on praegu puudu sotsiaaltöötaja, kelle järele tuntakse suurt vajadust. «Turg paneb asjad paika ja hea sotsiaaltöötaja maksab palju,» tõdeb Sultsmann. Õendusabi järjekord on seal praegu viis nädalat.

Riigikogu võttis õendushaigla regulatsiooni vastu 2013. aasta mais ning see jõustus selle aasta algul. Muudatuse tulemusena asendus «hooldusravi» mõiste «iseseisva statsionaarse õendusabi» mõistega ning «hooldushaigla» mõiste «õendushaigla» mõistega, et paremini avada haiglas osutatava teenuse sisu.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ajendasid muudatuse praktikas esinenud juhtumid, kus patsiendid ja nende omaksed olid rahulolematud arsti ja õe hooldusravis osaluse määraga, eeldades, et hooldushaiglas tehakse sarnaselt aktiivraviga erinevaid uuringuid, osutatakse aktiivset raviteenust ning arstid ravivad patsiendi terveks. Selguse loomiseks oli vajagi hooldushaigla nimetust muuta.

Sarnaselt eriarstiabi haigla regulatsiooniga võib ka õendushaiglat pidada vastava tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus. Alates 1. aprillist 2014 peab iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks haiglas töötama vähemalt 1,3 õde ja 1,5 hooldajat 20 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt üks õde ja üks hooldaja. Ülejäänud õdede ja hooldajate tööaeg jäetakse paindlikuks ehk teenuseosutaja määrab personali tööaja asutusesisese töökorraldusega – näiteks võib päeval olla tööl rohkem õdesid.

Arsti otsuse alusel võib õde õendushaiglas iseseisvalt teha arsti määratud ravi, sealhulgas manustada ravimeid. Arst otsustab, milliseid ravimeid patsiendile anda, õde aga järgib arsti määratud raviskeemi.

Õigusaktid õendushaiglas patsiendile antavate ravimite eest eraldi tasu võtmist ette ei näe. Vaid ravikindlustuseta isik tasub õendusabi eest ise. Inimese omaosalus ühe päeva kohta on 7,37 eurot.

Alates selle aasta 26. aprillist võib ka iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutaja, nii nagu statsionaarse eriarstiabi osutaja, nõuda kindlustatud isikult majutuse eest voodipäevatasu. Seda võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral.

Voodipäevatasu kehtestamise õigus on tervishoiuteenuse osutaja nõukogul. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja rõhutab, et seejuures on tegemist võimalusega, mitte kohustusega, mis tähendab, et voodipäevatasu ei pea kehtestama.

Järjekorral mitu põhjust

1. aprilli seisuga oli haigekassa andmeil statsionaarse õendusabi ooteaeg keskmiselt 37 päeva. Kolmes maakonnas järjekordi ei olnud, viies maakonnas olid need alla seitsme päeva. Kõige kauem tuli järjekorras olla Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Seega erineb ooteaeg maakonniti väga palju. Iseseisva statsionaarse õendusabi ravijärjekordade info koos ooteaegade põhjustega on kõigile kättesaadav haigekassa kodulehel.

Mis puutub täiskasvanutele ööpäev läbi hooldamist osutavate asutuste (endised üldhooldekodud) järjekordadesse, siis selle kohta ministeerium infot ei kogu. Tegemist ei ole riiklikult rahastatava teenusega ning abivajaja võib olla järjekorras korraga mitmes asutuses, see aga annaks järjekordadest ebaõige ettekujutuse.

Hooldekodusse, mis osutavad tasulist teenus, on kergem pääseda. 2012. aasta seisuga oli üle Eesti hooldekodudes kokku 6680 kohta, kuid kuna teenust kasutas ainult 6130 inimest, täitusid kohad tegelikkuses 91,7 protsendi ulatuses. Sellest veel madalam oli täitumuse näitaja Ida-Virumaal, Valgamaal ja Harjumaal. Samas peab arvestama, et hooldekodudes võib kohtade täitumus teenuselt lahkujate tõttu päevadega muutuda.

Üldhooldust pakkuvates asutustes sõltuvad järjekorrad paljudest asjaoludest. Mõned hooldekodud ei teeninda lamajaid kliente, teistel puudub võimalus pakkuda turvalisi tingimusi dementsuse all kannatajatele ning mõnel pool tekivad järjekorrad, sest kohta soovitakse kindlasse piirkonda. Lisaks on olulised koha maksumus, eelnevalt teenuse kohta kogutud taustainfo ja muud asjaolud.

Kindlasti tasub lisaks üldhooldekodudele infot küsida ka elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Lisainfo hoolekandeasutuste kohta (sh kohamaksumus) on kättesaadav ministeeriumi kodulehel.


Üks on tervishoiuasutus, teine aga hoolekandeasutus

Hooldusravi (õendusabi) haiglad ja osakonnad

•    Tegu on tervishoiuasutustega, mis osutavad meditsiiniteenuseid, on haigekassa rahastamisel. Patsiendid tulevad sinna tavaliselt teistest haiglatest, kui aktiivne ravi on lõppenud, aga patsient vajab tervisliku seisundi jälgimist, ravi jätkamist, erinevate protseduuride tegemist ja abi igapäevaste toimingute tegemisel. Õendushaiglasse võib suunata ka perearst, kui patsiendi tervis kipub käest ära minema, aga hakkama võib saada ilma aktiivravita: arsti soovitatud ravi ja õendusspetsialistide abiga.

Õendushaiglas töötavad:

•    õed – õendusabi osakonnas on õde 24 tundi ööpäevas

•    hooldajad

•    tegevusjuhendaja – hindab patsiendi võimekust ja õpetab paremini toime tulema

•    füsioterapeut – parandab patsiendi funktsionaalset võimekust

•    sotsiaaltöötaja – aitab, nõustab ja informeerib nii patsienti kui ka tema lähedasi

•    vanemõde / osakonna juhataja

•    arst-konsultant

Õendusabi haiglas või osakonnas saab viibida haigekassa kulul kuni patsiendi tervise- ja toimetulekuprobleemid hakkavad lahenema. Keskmiselt on see aeg 25 päeva. Kui õdede ja arsti hinnangul on patsiendil vaja pikemalt õendushaiglas viibida, saab haigekassaga kokkuleppel ravil viibimise aega pikendada.

Üks ööpäev õendusabi osakonnas maksab 7,38 eurot (15-protsendiline omaosalus haigekassa kompenseeritavast hinnast).

Hooldekodud

•    Tegemist on hoolekandeasutusega, mis mõeldud inimestele, kes ei saa enam oma igapäevaelu toimingutega iseseisvalt hakkama, kes vajavad ööpäevaringset abi ja hoolitsust.

•    Üldjuhul ei tööta hooldekodus arst. Hooldekodus käib perearst, kes määrab ravi ja vajadusel suunab eriarsti konsultatsioonile. Ka ei pea hooldekodus töötama õed. See ei ole tervishoiuasutus.

•    Vajadus õe järele tekib siis, kui hooldekodu kliendiks on sattunud õendusabi patsient (terviseprobleemid valesti hinnatud, õendusabiteenusel ei olnud kohta jne).

•    Hooldekodus töötavad hooldajad, kelle tööd peaks juhtima hooldusjuht – spetsialist, kes oskab hinnata ka terviserobleeme.

•    Eesti suurimas, Keila haiglas maksab hooldusteenus 20,85 eurot ööpäev ja 31 päeva tasu on 646,35 eurot.

Allikas: PM