Miks elavad mõned inimesed mitukümmend aastat kauem kui teised? Põhjus võib peituda tüvirakkudes.
Mis piirab inimese eluiga?
28. aprill 2014, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aastal suri 115-aastaselt hollandlanna Hendrikje van Andel-Schipper. Viimastel eluaastatel hämmastas vanaproua kõiki oma nutika mõistuse ja madala vererõhuga, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Testamendis annetas ta oma surnukeha teadusele ja andis loa kõikide uuringutulemuste avaldamiseks. Lahkamisel võetud koeproovide analüüsi põhjal võib inimese eluiga olla piiratud tüvirakkude jagunemisvõimega.
Iga inimese kehas on paarkümmend tuhat vereloome-tüvirakku, mis jagunevad mõne kuu tagant ja tekitavad uusi punaseid ning valgeid vereliblesid. Keskmise inimese kehas tagab lümfotsüütide uuenemise keskmiselt 1300 tüvirakku. Surmahetkel Andel-Schippersi kehas olnud valged verelibled olid kõigest kahe tüviraku järglased.
Uurimuse autor Henne Holstege sõnul on võimalik, et kui võtta inimestelt nooruses tüvirakke ja need vanaduses kehasse tagasi viia, võib see elu pikendada.