Taimetoitlast ähvardab viljatus

Loomsest toidust loobunud noor naine ei saa kätte kõiki vitamiine ja tagajärg võib olla lastetus. Foto: Corbis/Scanpix

Viimase kümnendi toitumis­uuringud näitavad, et kui noored naised ei tarvita loomset valku, ähvardab neid viljatus, räägib emeriitdotsent Mai Maser.

Taimetoitlaseks või veganiks (väldib igasugust loomset toitu, sh piimatooteid, mune, mett – toim) võib naine Maseri hinnangul hakata pärast laste sünnitamist. Kui lapsi pole veel muretsetud, siis tuleb organismi varustada loomse valguga. «Mis seal salata, noored daamid, kes on väga kõhnad ja hoiavad head joont, muretsevad hiljem, et ei saa lapsi,» lausus Maser. Liiga väikese kaloraaži korral võib juhtuda, et naisel jääb menstruatsioon üldse ära.

Taimetoitlane ei saa rohelisest toidust mitmeid olulisi vitamiine, nagu B6 ja B12, ning on terve hulk aminohappeid, mida organism omastab ainult loomsest toidust. Lisaks võib sellise elustiiliga välja kujuneda rauapuudus, mis soodustab aneemia teket. «Rauda on ka taimedes, aga taimedest omastab organism rauda seitse-kaheksa korda halvemini kui lihast,» tõdes Maser.

Tegelikult piisab sellest, kui nimetatud vitamiine tarvitada vaid teatud päevadel. Rasvlahustuvate vitamiinide varu jääb organismi kuuks või isegi mitmeks, vesilahustuvad vitamiinid kuni kaheks nädalaks. «See ongi toitumise mitmekülgsus – vahel saan ühte, vahel teist ainet,» ütles Maser. Toitumisteadlase sõnul ilmnevad taimetoitlasel probleemid alles pikema aja pärast – tekib rakkude ja organismi kulumine.

Vitamiine ning aminohappeid on vaja rutem omastada kiiretel arenguperioodidel, näiteks lapseeas. Teine periood on rasedus ja loote areng. «Kui vajalike ainete puudujääk tekib varase raseduse perioodil, siis kujunevad välja väärarengud, kui hiljem, siis esinevad muud ainevahetushäired. Ohte on palju,» nentis Maser.

Tuleval aastal avaldatakse Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel uued Eesti riiklikud toitumis- ja toidusoovitused, kus on kokku võetud viimase kümnendi teadusuuringud. Põhjariikide kokkuvõtlikud soovitused avaldati mullu, soomlased esitlesid oma soovitusi jaanuarikuu lõpus. «Tulemus on ikkagi ühtne. Inimesel on vaja kõiki toitaineid: valke, rasvu, süsivesikuid,» sõnas Maser.

«Soomlased soovitavad nädalas teha ühe lihavaba päeva – me oleme sellega väga nõus. Miks mitte teha üks lihavaba päev ja süüa ka alternatiivina rohkem kala,» arvas Maser. Seega on praegu populaarsust koguv osaline taimetoitlus Maseri hinnangul märksa mõistlikum lahendus kui täielik taimetoitlus või veganlus.

Vajalike ainete saamiseks piisab nädalas poolest kilost lihast. «Liha ei ole vaja kilode kaupa, vaid mõõdukalt. Ei tohi liialdada. See ongi kogu õpetuse sisu,» lausus teadlane. Maseri sõnul on teaduslikult punase liha ainus vastuargument liialdamine – saades liiga palju loomset rasva, tekib ülekaal.