Reet Roos: loobusin teflonpannist ja plastist

Reet Roos Foto: Toomas Huik / Postimees

Riigikogu liige Reet Roos (41) oli kümne Balti Keskkonnafoorumi testitud vabatahtliku seas üks neist, kelle verest leiti kõige rohkem hormoonsüsteemi kahjustavaid tarbekemikaale. Pärast tulemuse teadasaamist on ta loobunud teflonpannidest ja enamikust plastpakenditest, valib teadlikumalt kosmeetikat ning kasutab laste puhul palju teise ringi asju.
 

«Minu tulemus tuli mulle üpris suure üllatusena. Olin kemikaalide kokteili tekkimisega organismi kaudselt kursis ja sellega seoses harrastanud üsna looduslähedast elu. Selgus aga, et varem tehtu polnud sugugi piisav. Mõned olulised riskid olid kahe silma vahele jäänud,» märkis Roos.

Seni pidas ta enda sõnul piisavaks, et ei kasutanud kodus õhuvärskendajaid ega kemikaalidest tulvil puhastusvahendeid. Ka pesupulber ja nõudepesumasina tabletid olid tal juba enne veretesti ökod ning vähemalt osa toidust sai ostetud mahe. «Lisaks olen üsna väike tarbija - mul ei kulu endale erilist kosmeetikat ning näiteks spordiriided on ilmselt eelmisest sajandist,» tunnistas naine.

Seetõttu osutus Roosi jaoks tõsiseks pähkliks, kust nii suur kemikaalide hulk verre tekkinud oli. «Tegin veelkord oma tarbimises väiksemat sorti auditi ja kevadest alates väldin teadlikult plasti.»

Teflonpannid vahetas ta otsemaid keraamiliste vastu, samuti saatis prügikasti kõik plastist nõud . «Poes ostan võimalikult vähe plasti pakitud toitu. See on küll keerulisem, aga vaeva väärt. Lisaks loobusin näiteks plekkpurgis konservtomatitest, õnneks tekkis Selverisse klaaspurgis sama toode, millest on mõnus suppi keeta. Aga kuidas elada nii, et ma Selveris ei paneks kaalumise ajaks tomateid kilekotti? Kaalun eraldi? Mina pole veel leiutanud muud kui kobartomatid ja silt ühele külge. Aga selge on see, et ökoelu on ebamugavam ja nõuab aega ja leidlikust.»

Samuti tunnistas naine, et ehkki ta ei meigi ennast, on ta märtsist augustini alati kasutanud tugeva filtriga päikesekaitsekreemi. «Kange keemiline filter tuli asendada vähem kange ja mineraalse UV-filtriga. Kehakreemi, mida mul kulus palju, asendasin tavalise õliga,» rääkis Roos.

Üsna pea pärast tulemuste teadasaamist jäi Reet Roos lapseootele ja see sundis teda veelgi tõsisemalt oma valikuid üle vaatama. Näiteks lastetoa lasi ta varakult valmis teha ja värvida veepõhise värviga. Seintele sai pandud tavaline pabertapeet, mööbel on isetehtud ja materjaliks taaskasutatud papp. Lastevoodid on mitmenda ringi omad ning laste riidedki taaskasutatud – ei ühtki uut. Ka uued plastmänguasjad on keelatud.

«Ma palusin katsikulistel mitte tuua mänguasju ja uusi riideid kingiks. Palusin parem vanu nõukaaegseid lasteraamatuid. Nii saingi endale «Pipi» ja «Sipsiku» ja isegi «Tähekesi» koju – endal ka tore neid ette lugeda. Kõik kingitud karvalelud käivad enne pesumasinast paar korda läbi, isegi tegelusteki kaared saatsin koos rippuvate kolinatega masinasse,» rääkis Roos.

Oma lapsi peseb ta enda sõnul ainult sooja veega. «Lähevad väga hästi puhtaks ja pole mingeid lisakreeme ka vaja. Aga titešampooniga pesen ise pead!» märkis Roos.

Naine tunnistas, et hakkas pärast testitulemuste teadasaamist igal pool teravama pilguga ringi vaatama. «Ega ökomaks muutumine väga lihtne polegi – me oleme nii harjunud kasutama näiteks WC puhastamiseks või koitõrjeks kõvemat keemiat ja alternatiivne on ebamugav, kallis ja vähem tõhus. Nii et minul pidi selleks olema veretesti hirmutav tulemus mustvalgelt silme ees.»